Vestmik

et Postkontoris   »   sq Nё zyrёn e postёs

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [pesёdhjetёenёntё]

Nё zyrёn e postёs

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Ku ё--t--zy-- ---e-af--- p-s-ar-? K- ё---- z--- m- e a---- p------- K- ё-h-ё z-r- m- e a-ё-t p-s-a-e- --------------------------------- Ku ёshtё zyra mё e afёrt postare? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? A ёs----l-r----r---- z-ra--ё-- -f--t-p-s-ar-? A ё---- l--- d--- t- z--- m- e a---- p------- A ё-h-ё l-r- d-r- t- z-r- m- e a-ё-t p-s-a-e- --------------------------------------------- A ёshtё larg deri te zyra mё e afёrt postare? 0
Kus on lähim kirjakast? Ku --h----utia--ё-- a-ёrt -os-are? K- ё---- k---- m- e a---- p------- K- ё-h-ё k-t-a m- e a-ё-t p-s-a-e- ---------------------------------- Ku ёshtё kutia mё e afёrt postare? 0
Mul on paari postmarki vaja. M---uh-n-di-- -ull-. M- d---- d--- p----- M- d-h-n d-s- p-l-a- -------------------- Mё duhen disa pulla. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. P-r -j--ka-to-i-ё d-e-n-- -e-ё-. P-- n-- k-------- d-- n-- l----- P-r n-ё k-r-o-i-ё d-e n-ё l-t-r- -------------------------------- Pёr njё kartolinё dhe njё letёr. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Sa--shtё-t-r--- ----a----ё- n---me-i--? S- ё---- t----- p------ p-- n- A------- S- ё-h-ё t-r-f- p-s-a-e p-r n- A-e-i-ё- --------------------------------------- Sa ёshtё tarifa postare pёr nё Amerikё? 0
Kui raske on see pakk? Sa---s-on-p--e--? S- p----- p------ S- p-s-o- p-k-t-? ----------------- Sa peshon paketa? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? A-mu---t- ------ -e-pos-ё a-r--e? A m--- t- d----- m- p---- a------ A m-n- t- d-r-o- m- p-s-ё a-r-r-? --------------------------------- A mund ta dёrgoj me postё ajrore? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Sa--gj-- -e---sa t---rri--? S- z---- d--- s- t- a------ S- z-j-t d-r- s- t- a-r-j-? --------------------------- Sa zgjat deri sa tё arrijё? 0
Kus ma helistada saan? Ku mu-d -- m--r -ё ---e--n? K- m--- t- m--- n- t------- K- m-n- t- m-r- n- t-l-f-n- --------------------------- Ku mund tё marr nё telefon? 0
Kus on lähim telefon? K------ё-ka--n---- e --ёrt -------ike? K- ё---- k----- m- e a---- t---------- K- ё-h-ё k-b-n- m- e a-ё-t t-l-f-n-k-? -------------------------------------- Ku ёshtё kabina mё e afёrt telefonike? 0
Kas teil on telefonikaarte? A k-n----r-a tel-f-n-? A k--- k---- t-------- A k-n- k-r-a t-l-f-n-? ---------------------- A keni karta telefoni? 0
Kas teil on telefoniraamatut? A-k--i-nj- -u-er-tor --l-fo--k? A k--- n-- n-------- t--------- A k-n- n-ё n-m-r-t-r t-l-f-n-k- ------------------------------- A keni njё numerator telefonik? 0
Teate te Austria suunakoodi? A - din----efik-in-e-A---risё? A e d--- p-------- e A-------- A e d-n- p-e-i-s-n e A-s-r-s-? ------------------------------ A e dini prefiksin e Austrisё? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Nj---omen-,-p--e s-ikoj. N-- m------ p- e s------ N-ё m-m-n-, p- e s-i-o-. ------------------------ Njё moment, po e shikoj. 0
Liin on pidevalt hõivatud. Li-j- -s-tё-gji-hmo-ё-e-z---. L---- ё---- g-------- e z---- L-n-a ё-h-ё g-i-h-o-ё e z-n-. ----------------------------- Linja ёshtё gjithmonё e zёnё. 0
Millise numbri te valisite? C---t n---r-i-ken---ё-ё? C---- n---- i k--- r---- C-l-t n-m-r i k-n- r-n-? ------------------------ Cilit numёr i keni rёnё? 0
Te peate esimesena nulli valima! D--et -i -ini-nё---l-i--ze--s. D---- t- b--- n- f----- z----- D-h-t t- b-n- n- f-l-i- z-r-s- ------------------------------ Duhet ti bini nё fillim zeros. 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!