Ո--ե-ղ է մ-տ--ա -ոստը:
Ո_____ է մ_____ փ_____
Ո-տ-՞- է մ-տ-կ- փ-ս-ը-
----------------------
Որտե՞ղ է մոտակա փոստը: 0 Vor--՞-- e----aka p’--s-yV_______ e m_____ p______V-r-e-g- e m-t-k- p-v-s-y-------------------------Vorte՞gh e motaka p’vosty
Մոտ-կ- փ-ս---հե--ւ է-այ-տեղ--:
Մ_____ փ____ հ____ է ա________
Մ-տ-կ- փ-ս-ը հ-ռ-ւ է ա-ս-ե-ի-:
------------------------------
Մոտակա փոստը հեռու է այստեղից: 0 M---ka -’----y--e--u e a-ste--i--’M_____ p______ h____ e a__________M-t-k- p-v-s-y h-r-u e a-s-e-h-t-’----------------------------------Motaka p’vosty herru e aysteghits’
Որ-ե-- է մո-ակ----ս--ր--ը:
Ո_____ է մ_____ փ_________
Ո-տ-՞- է մ-տ-կ- փ-ս-ա-կ-ը-
--------------------------
Որտե՞ղ է մոտակա փոստարկղը: 0 V---e-gh e-m---ka------ta-kg-yV_______ e m_____ p___________V-r-e-g- e m-t-k- p-v-s-a-k-h-------------------------------Vorte՞gh e motaka p’vostarkghy
Ի-- մի--ան---ա--կ-ն---է -ա------:
Ի__ մ_ ք___ ն________ է հ________
Ի-ձ մ- ք-ն- ն-մ-կ-ն-շ է հ-ր-ա-ո-:
---------------------------------
Ինձ մի քանի նամականիշ է հարկավոր: 0 Indz-m- --ani--am-kanis----har-a--rI___ m_ k____ n_________ e h_______I-d- m- k-a-i n-m-k-n-s- e h-r-a-o------------------------------------Indz mi k’ani namakanish e harkavor
Մի -աց-կի - ---ա-- հա--ր:
Մ_ բ_____ և ն_____ հ_____
Մ- բ-ց-կ- և ն-մ-կ- հ-մ-ր-
-------------------------
Մի բացիկի և նամակի համար: 0 M---a-s’i-i------amaki-ham-rM_ b_______ y__ n_____ h____M- b-t-’-k- y-v n-m-k- h-m-r----------------------------Mi bats’iki yev namaki hamar
Որ---ղ---մ---կ- -ե--խո-ա--ի-ը:
Ո_____ է մ_____ հ_____________
Ո-տ-՞- է մ-տ-կ- հ-ռ-խ-ս-խ-ի-ը-
------------------------------
Որտե՞ղ է մոտակա հեռախոսախցիկը: 0 V-rt--gh-e-m---ka-he-ra----ak-t--ikyV_______ e m_____ h_________________V-r-e-g- e m-t-k- h-r-a-h-s-k-t-’-k-------------------------------------Vorte՞gh e motaka herrakhosakhts’iky
Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli
Pole olemas üht universaalset inimkeelt.
Aga kuidas on lood meie näoilmetega?
Kas emotsioonide keel on universaalne?
Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi!
Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi.
Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks.
Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad.
Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad.
Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused.
Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi.
See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid.
Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt.
Teadlased eristavad kuut esmast tunnet.
Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus.
Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel.
Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju.
Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud.
Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid.
Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad.
Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid.
Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes.
Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi.
Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja.
Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele.
Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud.
Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi...
Selleks on kena naeratus!