Vestmik

et Postkontoris   »   nn At the post office

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [femtini]

At the post office

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? K-a- -r---ra--e -o-tk---or? K--- e- n------ p---------- K-a- e- n-r-s-e p-s-k-n-o-? --------------------------- Kvar er næraste postkontor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Er --t --ngt-t-l n-ra-----os--ontor? E- d-- l---- t-- n------ p---------- E- d-t l-n-t t-l n-r-s-e p-s-k-n-o-? ------------------------------------ Er det langt til næraste postkontor? 0
Kus on lähim kirjakast? K--- -- næ-ast--po-t----e? K--- e- n------ p--------- K-a- e- n-r-s-e p-s-k-s-e- -------------------------- Kvar er næraste postkasse? 0
Mul on paari postmarki vaja. E--t--ng ei- pa- fri--rk-. E- t---- e-- p-- f-------- E- t-e-g e-t p-r f-i-e-k-. -------------------------- Eg treng eit par frimerke. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Ti- e---kort--- -i- br--. T-- e-- k--- o- e-- b---- T-l e-t k-r- o- e-t b-e-. ------------------------- Til eit kort og eit brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Kv- -r p-r-o-n--il-Am----a? K-- e- p------ t-- A------- K-a e- p-r-o-n t-l A-e-i-a- --------------------------- Kva er portoen til Amerika? 0
Kui raske on see pakk? K-----ng-e-------? K-- t--- e- p----- K-r t-n- e- p-k-a- ------------------ Kor tung er pakka? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? K-- eg --n-e -- --- -u-t----? K-- e- s---- h- m-- l-------- K-n e- s-n-e h- m-d l-f-p-s-? ----------------------------- Kan eg sende ho med luftpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? K-r----g --d -ek--et ----h- k-e--fra-? K-- l--- t-- t-- d-- t-- h- k--- f---- K-r l-n- t-d t-k d-t t-l h- k-e- f-a-? -------------------------------------- Kor lang tid tek det til ho kjem fram? 0
Kus ma helistada saan? Kvar--an -- -i--je? K--- k-- e- r------ K-a- k-n e- r-n-j-? ------------------- Kvar kan eg ringje? 0
Kus on lähim telefon? K----e- næra-te----efonki-s-? K--- e- n------ t------------ K-a- e- n-r-s-e t-l-f-n-i-s-? ----------------------------- Kvar er næraste telefonkiosk? 0
Kas teil on telefonikaarte? H-r du tele--nk---? H-- d- t----------- H-r d- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har du telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? H-- du ei-----efo--a-a--g? H-- d- e-- t-------------- H-r d- e-n t-l-f-n-a-a-o-? -------------------------- Har du ein telefonkatalog? 0
Teate te Austria suunakoodi? Ve---du-------den til----te-r--e? V--- d- l-------- t-- A---------- V-i- d- l-n-k-d-n t-l A-s-e-r-k-? --------------------------------- Veit du landkoden til Austerrike? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Ve-t l-tt- -- s--l--g--je-k-. V--- l---- s- s--- e- s------ V-n- l-t-, s- s-a- e- s-e-k-. ----------------------------- Vent litt, så skal eg sjekke. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L-nj--er-a--------pt-ken. L---- e- a----- o-------- L-n-a e- a-l-i- o-p-e-e-. ------------------------- Linja er alltid oppteken. 0
Millise numbri te valisite? K-a n---er --r -u-----t? K-- n----- h-- d- r----- K-a n-m-e- h-r d- r-n-t- ------------------------ Kva nummer har du ringt? 0
Te peate esimesena nulli valima! Du -- --s-e nu-l --rs-! D- m- t---- n--- f----- D- m- t-s-e n-l- f-r-t- ----------------------- Du må taste null fyrst! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!