Vestmik

et Minevik 3   »   ti ሕሉፍ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ሰማንያንሰለስተን]

83 [semaniyaniselesiteni]

ሕሉፍ 3

[ḥilufi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
helistama ደ-ለ፣--ድዋል ደ--- ም--- ደ-ለ- ም-ዋ- --------- ደወለ፣ ምድዋል 0
de---e፣--idiwa-i d------ m------- d-w-l-፣ m-d-w-l- ---------------- dewele፣ midiwali
Ma helistasin. ኣነ---ለ ኔ-። ኣ- ደ-- ኔ-- ኣ- ደ-ለ ኔ-። ---------- ኣነ ደዊለ ኔረ። 0
a-- d-wī---n---። a-- d----- n---- a-e d-w-l- n-r-። ---------------- ane dewīle nēre።
Ma olin terve selle aja telefonil. ብዙሕ ግዜ-ክ--ል ው-ለ። ብ-- ግ- ክ--- ው--- ብ-ሕ ግ- ክ-ው- ው-ለ- ---------------- ብዙሕ ግዜ ክድውል ውዒለ። 0
bi-uḥ--g-z- ki-i-ili-wi--le። b------ g--- k------- w------ b-z-h-i g-z- k-d-w-l- w-‘-l-። ----------------------------- bizuḥi gizē kidiwili wi‘īle።
küsima ሓ-ተ፣ሕቶ ሓ----- ሓ-ተ-ሕ- ------ ሓተተ፣ሕቶ 0
h-a---e፣ḥito h------------ h-a-e-e-h-i-o ------------- ḥatete፣ḥito
Ma küsisin. ሓ-ተ-ኔረ። ሓ-- ኔ-- ሓ-ተ ኔ-። ------- ሓቲተ ኔረ። 0
ḥ--īte--ē-e። h------ n---- h-a-ī-e n-r-። ------------- ḥatīte nēre።
Ma olen alati küsinud. ብዙ- -- ሓ---ኔ-። ብ-- ግ- ሓ-- ኔ-- ብ-ሕ ግ- ሓ-ተ ኔ-። -------------- ብዙሕ ግዜ ሓቲተ ኔረ። 0
b---ḥ- g-z- --a-īte ----። b------ g--- h------ n---- b-z-h-i g-z- h-a-ī-e n-r-። -------------------------- bizuḥi gizē ḥatīte nēre።
jutustama ነ-ረ፣-ዘንተ-፣ ም--ታው ነ--------- ም---- ነ-ረ-ኣ-ን-ወ- ም-ን-ው ---------------- ነገረ፣ኣዘንተወ፣ ምዝንታው 0
neg-r---z-ni----፣ mi-i-it-wi n---------------- m--------- n-g-r-፣-z-n-t-w-፣ m-z-n-t-w- ---------------------------- negere፣azenitewe፣ mizinitawi
Ma jutustasin. ኣን --ግ--ኔ-። ኣ- እ--- ኔ-- ኣ- እ-ግ- ኔ-። ----------- ኣን እነግር ኔረ። 0
an--i---ir- n-r-። a-- i------ n---- a-i i-e-i-i n-r-። ----------------- ani inegiri nēre።
Ma jutustasin terve loo ära. ኣ- ----ዜ ታ-ኽ-እነ-ር -ረ። ኣ- ኩ- ጊ- ታ-- እ--- ኔ-- ኣ- ኩ- ጊ- ታ-ኽ እ-ግ- ኔ-። --------------------- ኣነ ኩሉ ጊዜ ታሪኽ እነግር ኔረ። 0
ane ku-- g-zē-t-r--̱i--n----- -ē-e። a-- k--- g--- t------ i------ n---- a-e k-l- g-z- t-r-h-i i-e-i-i n-r-። ----------------------------------- ane kulu gīzē tarīẖi inegiri nēre።
õppima ምጽና-;-ምምሃር ም---- ም--- ም-ና-; ም-ሃ- ---------- ምጽናዕ; ምምሃር 0
mi-s-i--‘-;-m-mi--ri m---------- m------- m-t-’-n-‘-; m-m-h-r- -------------------- mits’ina‘i; mimihari
Ma õppisin. ኣ----ሃ----። ኣ- እ--- ኔ-- ኣ- እ-ሃ- ኔ-። ----------- ኣነ እመሃር ኔረ። 0
an--i-eh----nēre። a-- i------ n---- a-e i-e-a-i n-r-። ----------------- ane imehari nēre።
Ma õppisin terve õhtu. ኣነ-ም-- ምሸ---መ-ር --ለ። ኣ- ም-- ም-- ክ--- ው--- ኣ- ም-እ ም-ት ክ-ሃ- ው-ለ- -------------------- ኣነ ምሉእ ምሸት ክመሃር ውዒለ። 0
a-e-m----- -i---t--k-m-h--i w-‘-le። a-- m----- m------ k------- w------ a-e m-l-’- m-s-e-i k-m-h-r- w-‘-l-። ----------------------------------- ane milu’i misheti kimehari wi‘īle።
töötama ስራ----ራሕ ስ------- ስ-ሕ-ም-ራ- -------- ስራሕ፣ምስራሕ 0
sir--̣i፣--siraḥi s---------------- s-r-h-i-m-s-r-h-i ----------------- siraḥi፣misiraḥi
Ma töötasin. ኣ--እሰር- -ረ። ኣ- እ--- ኔ-- ኣ- እ-ር- ኔ-። ----------- ኣነ እሰርሕ ኔረ። 0
an- -s-r--̣i-nē-e። a-- i------- n---- a-e i-e-i-̣- n-r-። ------------------ ane iseriḥi nēre።
Ma töötasin terve päeva. ኣ- ምሉእ -ዓ-ቲ -ሰ-- ኔ-። ኣ- ም-- መ--- እ--- ኔ-- ኣ- ም-እ መ-ል- እ-ር- ኔ-። -------------------- ኣነ ምሉእ መዓልቲ እሰርሕ ኔረ። 0
a---mi--’--m-‘a-i---is---ḥi -ē-e። a-- m----- m------- i------- n---- a-e m-l-’- m-‘-l-t- i-e-i-̣- n-r-። ---------------------------------- ane milu’i me‘alitī iseriḥi nēre።
sööma በል-፣-ም--ዕ በ--- ም--- በ-ዐ- ም-ላ- --------- በልዐ፣ ምብላዕ 0
b-----፣ m--i-a‘i b------ m------- b-l-‘-፣ m-b-l-‘- ---------------- beli‘ā፣ mibila‘i
Ma sõin. ኣ---ሊዐ። ኣ- ብ--- ኣ- ብ-ዐ- ------- ኣነ ብሊዐ። 0
ane --lī--። a-- b------ a-e b-l-‘-። ----------- ane bilī‘ā።
Ma sõin kogu toidu ära. ኣ- ብ-ሉኡ-እ---ግቢ-በ-ዐ- ። ኣ- ብ--- እ- ም-- በ--- ። ኣ- ብ-ሉ- እ- ም-ቢ በ-ዐ- ። --------------------- ኣነ ብምሉኡ እቲ ምግቢ በሊዐዮ ። 0
a-- -im--u-- it------bī ---ī‘-yo-። a-- b------- i-- m----- b------- ። a-e b-m-l-’- i-ī m-g-b- b-l-‘-y- ። ---------------------------------- ane bimilu’u itī migibī belī‘āyo ።

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!