Vestmik

et Minevik 3   »   uk Минулий час 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [вісімдесят три]

83 [visimdesyat try]

Минулий час 3

[Mynulyy̆ chas 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
helistama Т--е---ува-и Т----------- Т-л-ф-н-в-т- ------------ Телефонувати 0
Te--f---va-y T----------- T-l-f-n-v-t- ------------ Telefonuvaty
Ma helistasin. Я т---ф----а- --т-л--о-у--ла. Я т---------- / т------------ Я т-л-ф-н-в-в / т-л-ф-н-в-л-. ----------------------------- Я телефонував / телефонувала. 0
Y---el--o-u--- /--e-efon---l-. Y- t---------- / t------------ Y- t-l-f-n-v-v / t-l-f-n-v-l-. ------------------------------ YA telefonuvav / telefonuvala.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я -----ч-------фо--в-в-/ т-л--он-в-ла. Я в--- ч-- т---------- / т------------ Я в-с- ч-с т-л-ф-н-в-в / т-л-ф-н-в-л-. -------------------------------------- Я весь час телефонував / телефонувала. 0
YA--es- -has-tel---nuv-v /-t--ef-n--a-a. Y- v--- c--- t---------- / t------------ Y- v-s- c-a- t-l-f-n-v-v / t-l-f-n-v-l-. ---------------------------------------- YA vesʹ chas telefonuvav / telefonuvala.
küsima Запит--ати З--------- З-п-т-в-т- ---------- Запитувати 0
Zapy-u-aty Z--------- Z-p-t-v-t- ---------- Zapytuvaty
Ma küsisin. Я-зап-т-в-- за-----а. Я з------ / з-------- Я з-п-т-в / з-п-т-л-. --------------------- Я запитав / запитала. 0
YA z-p-t-- --za-y---a. Y- z------ / z-------- Y- z-p-t-v / z-p-t-l-. ---------------------- YA zapytav / zapytala.
Ma olen alati küsinud. Я---питу-ав /-зап-т---л------ди. Я з-------- / з--------- з------ Я з-п-т-в-в / з-п-т-в-л- з-в-д-. -------------------------------- Я запитував / запитувала завжди. 0
YA----y-u-av---za-y-uva------zhd-. Y- z-------- / z--------- z------- Y- z-p-t-v-v / z-p-t-v-l- z-v-h-y- ---------------------------------- YA zapytuvav / zapytuvala zavzhdy.
jutustama Р-----іда-и Р---------- Р-з-о-і-а-и ----------- Розповідати 0
Rozpovida-y R---------- R-z-o-i-a-y ----------- Rozpovidaty
Ma jutustasin. Я р----в-в-- ---п---ла. Я р------- / р--------- Я р-з-о-і- / р-з-о-і-а- ----------------------- Я розповів / розповіла. 0
Y- --z--v-v - --zp---la. Y- r------- / r--------- Y- r-z-o-i- / r-z-o-i-a- ------------------------ YA rozpoviv / rozpovila.
Ma jutustasin terve loo ära. Я-р--п-в---/-роз-ов-л- --л- і--ор--. Я р------- / р-------- ц--- і------- Я р-з-о-і- / р-з-о-і-а ц-л- і-т-р-ю- ------------------------------------ Я розповів / розповіла цілу історію. 0
YA ro--ov-v /--o--ov-la-ts-l--is-or-yu. Y- r------- / r-------- t---- i-------- Y- r-z-o-i- / r-z-o-i-a t-i-u i-t-r-y-. --------------------------------------- YA rozpoviv / rozpovila tsilu istoriyu.
õppima Вч--ися В------ В-и-и-я ------- Вчитися 0
V-h-tys-a V-------- V-h-t-s-a --------- Vchytysya
Ma õppisin. Я--ч--с----вчи--с-. Я в----- / в------- Я в-и-с- / в-и-а-я- ------------------- Я вчився / вчилася. 0
YA vc-yv--- / vc-----y-. Y- v------- / v--------- Y- v-h-v-y- / v-h-l-s-a- ------------------------ YA vchyvsya / vchylasya.
Ma õppisin terve õhtu. Я -чивс- ---ч---с- ----- -е-і-. Я в----- / в------ ц---- в----- Я в-и-с- / в-и-а-я ц-л-й в-ч-р- ------------------------------- Я вчився / вчилася цілий вечір. 0
YA-v--y---- /-vchy--sya ---l--̆ vec---. Y- v------- / v-------- t------ v------ Y- v-h-v-y- / v-h-l-s-a t-i-y-̆ v-c-i-. --------------------------------------- YA vchyvsya / vchylasya tsilyy̆ vechir.
töötama Пр---в--и П-------- П-а-ю-а-и --------- Працювати 0
Pr-ts-uva-y P---------- P-a-s-u-a-y ----------- Pratsyuvaty
Ma töötasin. Я --а---а- --п-----ал-. Я п------- / п--------- Я п-а-ю-а- / п-а-ю-а-а- ----------------------- Я працював / працювала. 0
Y- pr-ts----- ---ra-----a--. Y- p--------- / p----------- Y- p-a-s-u-a- / p-a-s-u-a-a- ---------------------------- YA pratsyuvav / pratsyuvala.
Ma töötasin terve päeva. Я-прац---- / --ацю-а-а-в--- --н-. Я п------- / п-------- в--- д---- Я п-а-ю-а- / п-а-ю-а-а в-с- д-н-. --------------------------------- Я працював / працювала весь день. 0
YA p----yu-av - --ats--v--- -esʹ-d---. Y- p--------- / p---------- v--- d---- Y- p-a-s-u-a- / p-a-s-u-a-a v-s- d-n-. -------------------------------------- YA pratsyuvav / pratsyuvala vesʹ denʹ.
sööma Їсти Ї--- Ї-т- ---- Їсти 0
I--ty I---- I-s-y ----- Ïsty
Ma sõin. Я з’ї- /-з’їла. Я з--- / з----- Я з-ї- / з-ї-а- --------------- Я з’їв / з’їла. 0
YA----̈- - -ʺ-̈--. Y- z---- / z------ Y- z-i-v / z-i-l-. ------------------ YA zʺïv / zʺïla.
Ma sõin kogu toidu ära. Я-з-їв-/ з’їл--ус---жу. Я з--- / з---- у-- ї--- Я з-ї- / з-ї-а у-ю ї-у- ----------------------- Я з’їв / з’їла усю їжу. 0
Y--z--̈- ---ʺïl--usy--ïzhu. Y- z---- / z----- u--- i----- Y- z-i-v / z-i-l- u-y- i-z-u- ----------------------------- YA zʺïv / zʺïla usyu ïzhu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!