Vestmik

et midagi soovima   »   ti ገለ ምፍታው

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [ሰብዓ]

70 [sebi‘a]

ገለ ምፍታው

[gele mifitawi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ክተትክኹ-ደሊ----ኹ-? ክ---- ደ--- ዲ--- ክ-ት-ኹ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክተትክኹ ደሊኹም ዲኹም? 0
ki-e--k-h-u -el-h-------h--m-? k---------- d-------- d------- k-t-t-k-h-u d-l-h-u-i d-h-u-i- ------------------------------ kitetikiẖu delīẖumi dīẖumi?
Kas te sooviksite tantsida? ክት-ዕስዑ -ሊኹ-----? ክ----- ደ--- ዲ--- ክ-ስ-ስ- ደ-ኹ- ዲ-ም- ---------------- ክትስዕስዑ ደሊኹም ዲኹም? 0
k-t-si--si-- -----̱--i-dī--u--? k----------- d-------- d------- k-t-s-‘-s-‘- d-l-h-u-i d-h-u-i- ------------------------------- kitisi‘isi‘u delīẖumi dīẖumi?
Kas te sooviksite jalutama minna? ክት-ወ--ደሊ----ኹም? ክ---- ደ--- ዲ--- ክ-ዛ-ሩ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክትዛወሩ ደሊኹም ዲኹም? 0
kit---weru---l-ẖu-----h--m-? k--------- d-------- d------- k-t-z-w-r- d-l-h-u-i d-h-u-i- ----------------------------- kitizaweru delīẖumi dīẖumi?
Ma sooviksin suitsetada. ኣነ----- ደልየ። ኣ- ክ--- ደ--- ኣ- ክ-ክ- ደ-የ- ------------ ኣነ ክትክኽ ደልየ። 0
ane kit-kih-i d---ye። a-- k-------- d------ a-e k-t-k-h-i d-l-y-። --------------------- ane kitikiẖi deliye።
Soovid sa sigaretti? ሽ-ራ --ኻ ዲ-? ሽ-- ደ-- ዲ-- ሽ-ራ ደ-ኻ ዲ-? ----------- ሽጋራ ደሊኻ ዲኻ? 0
shig--a -el-h-a--īh-a? s------ d------ d----- s-i-a-a d-l-h-a d-h-a- ---------------------- shigara delīẖa dīẖa?
Ta soovib tuld. ንሱ መ--- -----ሎ። ን- መ--- ደ-- ኣ-- ን- መ-ል- ደ-ዩ ኣ-። --------------- ንሱ መወልዒ ደልዩ ኣሎ። 0
nisu---we--‘ī-de--y--alo። n--- m------- d----- a--- n-s- m-w-l-‘- d-l-y- a-o- ------------------------- nisu meweli‘ī deliyu alo።
Ma sooviksin midagi juua. ገ- --ቲ-ደልየ። ገ- ክ-- ደ--- ገ- ክ-ቲ ደ-የ- ----------- ገለ ክሰቲ ደልየ። 0
g-l--kise-ī --li-e። g--- k----- d------ g-l- k-s-t- d-l-y-። ------------------- gele kisetī deliye።
Ma sooviksin midagi süüa. ገለ-ክ--ዕ-ደል-። ገ- ክ--- ደ--- ገ- ክ-ል- ደ-የ- ------------ ገለ ክበልዕ ደልየ። 0
g----k-be--‘- ---iye። g--- k------- d------ g-l- k-b-l-‘- d-l-y-። --------------------- gele kibeli‘i deliye።
Ma sooviksin veidi puhata. ቅ-- ከዐ-- ደ--። ቅ-- ከ--- ደ--- ቅ-ብ ከ-ር- ደ-የ- ------------- ቅሩብ ከዐርፍ ደልየ። 0
k’ir-----e-ār-fi-de-i--። k------ k------- d------ k-i-u-i k-‘-r-f- d-l-y-። ------------------------ k’irubi ke‘ārifi deliye።
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ገለ -ሓተኩም-ደል-። ገ- ክ---- ደ--- ገ- ክ-ተ-ም ደ-የ- ------------- ገለ ክሓተኩም ደልየ። 0
g--- -ih--te-u-i--el-ye። g--- k---------- d------ g-l- k-h-a-e-u-i d-l-y-። ------------------------ gele kiḥatekumi deliye።
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ገለ ክ--ነኩም ደልየ። ገ- ክ----- ደ--- ገ- ክ-ም-ኩ- ደ-የ- -------------- ገለ ክልምነኩም ደልየ። 0
gel---i-------u-i-de--y-። g--- k----------- d------ g-l- k-l-m-n-k-m- d-l-y-። ------------------------- gele kiliminekumi deliye።
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ኣብ--ደ-ነገር--ዕ-መኩም-ደል-። ኣ- ሓ- ነ-- ክ----- ደ--- ኣ- ሓ- ነ-ር ክ-ድ-ኩ- ደ-የ- --------------------- ኣብ ሓደ ነገር ክዕድመኩም ደልየ። 0
ab- ḥ--- --geri--i‘-----k--- --l-ye። a-- h---- n----- k----------- d------ a-i h-a-e n-g-r- k-‘-d-m-k-m- d-l-y-። ------------------------------------- abi ḥade negeri ki‘idimekumi deliye።
Mida te soovite, palun? እ-ታይ--ደ-ዩ? እ--- ት---- እ-ታ- ት-ል-? ---------- እንታይ ትደልዩ? 0
init--i---d--i--? i------ t-------- i-i-a-i t-d-l-y-? ----------------- initayi tideliyu?
Soovite te kohvi? ቡን -ሊኹ---ኹም-? ቡ- ደ--- ኢ-- ? ቡ- ደ-ኹ- ኢ-ም ? ------------- ቡን ደሊኹም ኢኹም ? 0
buni--e-ī-̱um-----um--? b--- d-------- ī----- ? b-n- d-l-h-u-i ī-̱-m- ? ----------------------- buni delīẖumi īẖumi ?
Või soovite te pigem teed? ወይ-ሲ-ሻ--ይ--ኩ--? ወ- ሲ ሻ- ይ---- ? ወ- ሲ ሻ- ይ-ሸ-ም ? --------------- ወይ ሲ ሻሂ ይሕሸኩም ? 0
w-yi sī--h--ī-y-h---he-u-i ? w--- s- s---- y----------- ? w-y- s- s-a-ī y-h-i-h-k-m- ? ---------------------------- weyi sī shahī yiḥishekumi ?
Me soovime koju sõita. ንገዛ ክንከይድ--ሊ-። ን-- ክ---- ደ--- ን-ዛ ክ-ከ-ድ ደ-ና- -------------- ንገዛ ክንከይድ ደሊና። 0
n-ge-- -i----yi-i del---። n----- k--------- d------ n-g-z- k-n-k-y-d- d-l-n-። ------------------------- nigeza kinikeyidi delīna።
Soovite te taksot? ታክ----ም-ደሊኹ--? ታ-- ዲ-- ደ--- ? ታ-ሲ ዲ-ም ደ-ኹ- ? -------------- ታክሲ ዲኹም ደሊኹም ? 0
ta--------̱u-i---l---umi ? t----- d------ d-------- ? t-k-s- d-h-u-i d-l-h-u-i ? -------------------------- takisī dīẖumi delīẖumi ?
Nad soovivad helistada. ክትድ-ሉ--ሊ-ም--ኺ-። ክ---- ደ--- ዲ--- ክ-ድ-ሉ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክትድውሉ ደሊኹም ዲኺም። 0
k-tid---l--d--īh---i-dī-̱---። k--------- d-------- d------- k-t-d-w-l- d-l-h-u-i d-h-ī-i- ----------------------------- kitidiwilu delīẖumi dīẖīmi።

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.