Vestmik

et Minevik 3   »   be Прошлы час 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [восемдзесят тры]

83 [vosemdzesyat try]

Прошлы час 3

[Proshly chas 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
helistama тэлефан-в-ць тэлефанаваць т-л-ф-н-в-ц- ------------ тэлефанаваць 0
tel-f--av-ts’ telefanavats’ t-l-f-n-v-t-’ ------------- telefanavats’
Ma helistasin. Я--э---а--в-- / -э---ан--а-а. Я тэлефанаваў / тэлефанавала. Я т-л-ф-н-в-ў / т-л-ф-н-в-л-. ----------------------------- Я тэлефанаваў / тэлефанавала. 0
Ya telefana-a--- t---f-n-v-la. Ya telefanavau / telefanavala. Y- t-l-f-n-v-u / t-l-f-n-v-l-. ------------------------------ Ya telefanavau / telefanavala.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я ў-есь час-тэле-анава- /-т--еф--ав---. Я ўвесь час тэлефанаваў / тэлефанавала. Я ў-е-ь ч-с т-л-ф-н-в-ў / т-л-ф-н-в-л-. --------------------------------------- Я ўвесь час тэлефанаваў / тэлефанавала. 0
Y- uv-s---h-- -el-fa-a--u-/-t--e-anav-l-. Ya uves’ chas telefanavau / telefanavala. Y- u-e-’ c-a- t-l-f-n-v-u / t-l-f-n-v-l-. ----------------------------------------- Ya uves’ chas telefanavau / telefanavala.
küsima п-таць пытаць п-т-ц- ------ пытаць 0
p-ta--’ pytats’ p-t-t-’ ------- pytats’
Ma küsisin. Я-пыт-- / -----а. Я пытаў / пытала. Я п-т-ў / п-т-л-. ----------------- Я пытаў / пытала. 0
Y--py----- --t---. Ya pytau / pytala. Y- p-t-u / p-t-l-. ------------------ Ya pytau / pytala.
Ma olen alati küsinud. Я---е-- -----ы--ў----ыт---. Я ўвесь час пытаў / пытала. Я ў-е-ь ч-с п-т-ў / п-т-л-. --------------------------- Я ўвесь час пытаў / пытала. 0
Ya-u---’---as-------- p-tal-. Ya uves’ chas pytau / pytala. Y- u-e-’ c-a- p-t-u / p-t-l-. ----------------------------- Ya uves’ chas pytau / pytala.
jutustama ап----а-ь апавядаць а-а-я-а-ь --------- апавядаць 0
ap-vy-da--’ apavyadats’ a-a-y-d-t-’ ----------- apavyadats’
Ma jutustasin. Я а---яда- - -п-в-да-а. Я апавядаў / апавядала. Я а-а-я-а- / а-а-я-а-а- ----------------------- Я апавядаў / апавядала. 0
Ya--pavya--- - -pa--a--la. Ya apavyadau / apavyadala. Y- a-a-y-d-u / a-a-y-d-l-. -------------------------- Ya apavyadau / apavyadala.
Ma jutustasin terve loo ära. Я-р-с-авёў /---с-я--ла-у-ю-------гіс-оры-. Я распавёў / распявала усю / ўсю гісторыю. Я р-с-а-ё- / р-с-я-а-а у-ю / ў-ю г-с-о-ы-. ------------------------------------------ Я распавёў / распявала усю / ўсю гісторыю. 0
Ya -------u /-r-spy--ala-u-yu---u--- ---t--yy-. Ya raspaveu / raspyavala usyu / usyu gіstoryyu. Y- r-s-a-e- / r-s-y-v-l- u-y- / u-y- g-s-o-y-u- ----------------------------------------------- Ya raspaveu / raspyavala usyu / usyu gіstoryyu.
õppima ву--цца вучыцца в-ч-ц-а ------- вучыцца 0
v---yt-tsa vuchytstsa v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
Ma õppisin. Я в-чы-ся --в-ч-ла--. Я вучыўся / вучылася. Я в-ч-ў-я / в-ч-л-с-. --------------------- Я вучыўся / вучылася. 0
Y--vuc-yu-y-----u-hy-a-ya. Ya vuchyusya / vuchylasya. Y- v-c-y-s-a / v-c-y-a-y-. -------------------------- Ya vuchyusya / vuchylasya.
Ma õppisin terve õhtu. Я -учыў-- / в-ч--а-я---е---в-чар. Я вучыўся / вучылася ўвесь вечар. Я в-ч-ў-я / в-ч-л-с- ў-е-ь в-ч-р- --------------------------------- Я вучыўся / вучылася ўвесь вечар. 0
Ya v---yusy- - --c-----ya u-e-’--ec---. Ya vuchyusya / vuchylasya uves’ vechar. Y- v-c-y-s-a / v-c-y-a-y- u-e-’ v-c-a-. --------------------------------------- Ya vuchyusya / vuchylasya uves’ vechar.
töötama пр-ца--ць працаваць п-а-а-а-ь --------- працаваць 0
p--ts-v--s’ pratsavats’ p-a-s-v-t-’ ----------- pratsavats’
Ma töötasin. Я-п---аваў-/-пра---ала. Я працаваў / працавала. Я п-а-а-а- / п-а-а-а-а- ----------------------- Я працаваў / працавала. 0
Y--pr-tsa-au-/--r-t--va--. Ya pratsavau / pratsavala. Y- p-a-s-v-u / p-a-s-v-l-. -------------------------- Ya pratsavau / pratsavala.
Ma töötasin terve päeva. Я-праца--ў-/ --ацав--- увес----ен-. Я працаваў / працавала увесь дзень. Я п-а-а-а- / п-а-а-а-а у-е-ь д-е-ь- ----------------------------------- Я працаваў / працавала увесь дзень. 0
Y- -ratsa-au-/ pra-sa--l- u-es’ d--n-. Ya pratsavau / pratsavala uves’ dzen’. Y- p-a-s-v-u / p-a-s-v-l- u-e-’ d-e-’- -------------------------------------- Ya pratsavau / pratsavala uves’ dzen’.
sööma е-ці есці е-ц- ---- есці 0
es--і estsі e-t-і ----- estsі
Ma sõin. Я -ў-/ ела. Я еў / ела. Я е- / е-а- ----------- Я еў / ела. 0
Y- y-- --ye--. Ya yeu / yela. Y- y-u / y-l-. -------------- Ya yeu / yela.
Ma sõin kogu toidu ära. Я -----/ з-------ю / ў-ю е-у. Я з’еў / з’ела усю / ўсю ежу. Я з-е- / з-е-а у-ю / ў-ю е-у- ----------------------------- Я з’еў / з’ела усю / ўсю ежу. 0
Ya---e-----’ela u--u /---y---e-h-. Ya z’eu / z’ela usyu / usyu yezhu. Y- z-e- / z-e-a u-y- / u-y- y-z-u- ---------------------------------- Ya z’eu / z’ela usyu / usyu yezhu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!