Vestmik

et Minevik 3   »   ku Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [heştê û sê]

Past tense 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
helistama T--e---kir-n T----------- T-l-f-n-i-i- ------------ Telefonkirin 0
Ma helistasin. M-n ----fo--ki-. M-- t------ k--- M-n t-l-f-n k-r- ---------------- Min telefon kir. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. M-- --r--m-t-lef------. M-- h----- t------ k--- M-n h-r-i- t-l-f-n k-r- ----------------------- Min hertim têlefon kir. 0
küsima P--s-n P----- P-r-î- ------ Pirsîn 0
Ma küsisin. Mi- -irsî. M-- p----- M-n p-r-î- ---------- Min pirsî. 0
Ma olen alati küsinud. Min he-ti- p-r--. M-- h----- p----- M-n h-r-i- p-r-î- ----------------- Min hertim pirsî. 0
jutustama veg-t-n v------ v-g-t-n ------- vegotin 0
Ma jutustasin. M-n-v-got. M-- v----- M-n v-g-t- ---------- Min vegot. 0
Ma jutustasin terve loo ära. M-n hem- ----- -eg--. M-- h--- ç---- v----- M-n h-m- ç-r-k v-g-t- --------------------- Min hemû çîrok vegot. 0
õppima Fêr-ûn F----- F-r-û- ------ Fêrbûn 0
Ma õppisin. Ez fê-bû-. E- f------ E- f-r-û-. ---------- Ez fêrbûm. 0
Ma õppisin terve õhtu. E- he----varê--êrb-m. E- h--- ê---- f------ E- h-m- ê-a-ê f-r-û-. --------------------- Ez hemû êvarê fêrbûm. 0
töötama Xe--tîn X------ X-b-t-n ------- Xebitîn 0
Ma töötasin. E----b----. E- x------- E- x-b-t-m- ----------- Ez xebitîm. 0
Ma töötasin terve päeva. E-----ê-te--x--i-îm. E- r--- t-- x------- E- r-j- t-v x-b-t-m- -------------------- Ez rojê tev xebitîm. 0
sööma Xw-rin X----- X-a-i- ------ Xwarin 0
Ma sõin. M-n x-arin --a-. M-- x----- x---- M-n x-a-i- x-a-. ---------------- Min xwarin xwar. 0
Ma sõin kogu toidu ära. M-- -w-r-- --mî--w--. M-- x----- h--- x---- M-n x-a-i- h-m- x-a-. --------------------- Min xwarin hemî xwar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!