Vestmik

et Minevik 3   »   sq E shkuara 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [tetёdhjetёetre]

E shkuara 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
helistama tel----oj t-------- t-l-f-n-j --------- telefonoj 0
Ma helistasin. Ka----l-----ar. K-- t---------- K-m t-l-f-n-a-. --------------- Kam telefonuar. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Kam--arr--ё --l-fon -ji-h- ---ё-. K-- m--- n- t------ g----- k----- K-m m-r- n- t-l-f-n g-i-h- k-h-s- --------------------------------- Kam marr nё telefon gjithё kohёs. 0
küsima pyes p--- p-e- ---- pyes 0
Ma küsisin. U-- -am-p----r. U-- k-- p------ U-ё k-m p-e-u-. --------------- Unё kam pyetur. 0
Ma olen alati küsinud. Ka--pye--- -j----o--. K-- p----- g--------- K-m p-e-u- g-i-h-o-ё- --------------------- Kam pyetur gjithmonё. 0
jutustama tr---j t----- t-e-o- ------ tregoj 0
Ma jutustasin. K-m ---guar. K-- t------- K-m t-e-u-r- ------------ Kam treguar. 0
Ma jutustasin terve loo ära. U---e kam t-eg-ar-t- -jithё------r---. U-- e k-- t------ t- g----- h--------- U-ё e k-m t-e-u-r t- g-i-h- h-s-o-i-ё- -------------------------------------- Unё e kam treguar tё gjithё historinё. 0
õppima mёs-j m---- m-s-j ----- mёsoj 0
Ma õppisin. Un- k-m m-su-r. U-- k-- m------ U-ё k-m m-s-a-. --------------- Unё kam mёsuar. 0
Ma õppisin terve õhtu. K-- mёs----g---hё-mb--mj--. K-- m----- g----- m-------- K-m m-s-a- g-i-h- m-r-m-e-. --------------------------- Kam mёsuar gjithё mbrёmjen. 0
töötama p-n-j p---- p-n-j ----- punoj 0
Ma töötasin. Un--kam---nuar. U-- k-- p------ U-ё k-m p-n-a-. --------------- Unё kam punuar. 0
Ma töötasin terve päeva. Kam -u--ar-g-i-h---itёn. K-- p----- g----- d----- K-m p-n-a- g-i-h- d-t-n- ------------------------ Kam punuar gjithё ditёn. 0
sööma -a h- h- -- ha 0
Ma sõin. U---k----g-ё-ё. U-- k-- n------ U-ё k-m n-r-n-. --------------- Unё kam ngrёnё. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Un--e--a- n------t- --ithё --hqi-in. U-- e k-- n----- t- g----- u-------- U-ё e k-m n-r-n- t- g-i-h- u-h-i-i-. ------------------------------------ Unё e kam ngrёnё tё gjithё ushqimin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!