Vestmik

et Minevik 3   »   am ያለፈው ውጥረት 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ሰማንያ ሶስት]

83 [semaniya sositi]

ያለፈው ውጥረት 3

[halafī gīzē 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
helistama መደ-ል መደወል መ-ወ- ---- መደወል 0
me-eweli medeweli m-d-w-l- -------- medeweli
Ma helistasin. እኔ --ልኩኝ። እኔ ደወልኩኝ። እ- ደ-ል-ኝ- --------- እኔ ደወልኩኝ። 0
in--deweli-u--i. inē dewelikunyi. i-ē d-w-l-k-n-i- ---------------- inē dewelikunyi.
Ma olin terve selle aja telefonil. ሰ-ቱን --ሉ -ወልኩ-። ሰዓቱን በሙሉ ደወልኩኝ። ሰ-ቱ- በ-ሉ ደ-ል-ኝ- --------------- ሰዓቱን በሙሉ ደወልኩኝ። 0
se-a--n---em-lu de-e-ikun-i. se‘atuni bemulu dewelikunyi. s-‘-t-n- b-m-l- d-w-l-k-n-i- ---------------------------- se‘atuni bemulu dewelikunyi.
küsima መጠ-ቅ መጠየቅ መ-የ- ---- መጠየቅ 0
met’----’i met’eyek’i m-t-e-e-’- ---------- met’eyek’i
Ma küsisin. እ---የኩኝ እኔ ጠየኩኝ እ- ጠ-ኩ- ------- እኔ ጠየኩኝ 0
i-ē--’e-e--n-i inē t’eyekunyi i-ē t-e-e-u-y- -------------- inē t’eyekunyi
Ma olen alati küsinud. እ------የኩኝ እኔ ሁሌ ጠየኩኝ እ- ሁ- ጠ-ኩ- ---------- እኔ ሁሌ ጠየኩኝ 0
inē-h--- ----ekunyi inē hulē t’eyekunyi i-ē h-l- t-e-e-u-y- ------------------- inē hulē t’eyekunyi
jutustama መ--ክ መተረክ መ-ረ- ---- መተረክ 0
me-er-ki metereki m-t-r-k- -------- metereki
Ma jutustasin. እኔ --ኩኝ እኔ ተረኩኝ እ- ተ-ኩ- ------- እኔ ተረኩኝ 0
i---te-e---yi inē terekunyi i-ē t-r-k-n-i ------------- inē terekunyi
Ma jutustasin terve loo ära. ታ-ኩ- -ሙሉ-ተ-ኩኝ። ታሪኩን በሙሉ ተረኩኝ። ታ-ኩ- በ-ሉ ተ-ኩ-። -------------- ታሪኩን በሙሉ ተረኩኝ። 0
tarīk-n--b----u---rek----. tarīkuni bemulu terekunyi. t-r-k-n- b-m-l- t-r-k-n-i- -------------------------- tarīkuni bemulu terekunyi.
õppima መ-ር መማር መ-ር --- መማር 0
me---i memari m-m-r- ------ memari
Ma õppisin. እኔ --ር-ኝ እኔ ተማርኩኝ እ- ተ-ር-ኝ -------- እኔ ተማርኩኝ 0
inē --mar-k-n-i inē temarikunyi i-ē t-m-r-k-n-i --------------- inē temarikunyi
Ma õppisin terve õhtu. ምሽ-ን---ሉ -ማር-ኝ። ምሽቱን በሙሉ ተማርኩኝ። ም-ቱ- በ-ሉ ተ-ር-ኝ- --------------- ምሽቱን በሙሉ ተማርኩኝ። 0
mis-i--n- -emu-u -e-ar--uny-. mishituni bemulu temarikunyi. m-s-i-u-i b-m-l- t-m-r-k-n-i- ----------------------------- mishituni bemulu temarikunyi.
töötama መ-ራት መስራት መ-ራ- ---- መስራት 0
me-i-a-i mesirati m-s-r-t- -------- mesirati
Ma töötasin. እኔ-ስራ ---። እኔ ስራ ሰራው። እ- ስ- ሰ-ው- ---------- እኔ ስራ ሰራው። 0
in---i--------i. inē sira serawi. i-ē s-r- s-r-w-. ---------------- inē sira serawi.
Ma töötasin terve päeva. እ---ኑን--ሉ----። እኔ ቀኑን ሙሉ ሰራው። እ- ቀ-ን ሙ- ሰ-ው- -------------- እኔ ቀኑን ሙሉ ሰራው። 0
i-ē k-en-ni--ulu ----w-. inē k’enuni mulu serawi. i-ē k-e-u-i m-l- s-r-w-. ------------------------ inē k’enuni mulu serawi.
sööma መመ-------ት መመገብ/ መብላት መ-ገ-/ መ-ላ- ---------- መመገብ/ መብላት 0
me-eg---/ ---i-ati memegebi/ mebilati m-m-g-b-/ m-b-l-t- ------------------ memegebi/ mebilati
Ma sõin. እኔ ተ-ገ-ኩ-- በ--ኝ። እኔ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። እ- ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ---------------- እኔ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
i-- t-mege-i-un-i/ b--ah--yi. inē temegebikunyi/ belahunyi. i-ē t-m-g-b-k-n-i- b-l-h-n-i- ----------------------------- inē temegebikunyi/ belahunyi.
Ma sõin kogu toidu ära. እኔ ምግቡ- በ-ሉ--መ---ኝ- በላሁኝ። እኔ ምግቡን በሙሉ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። እ- ም-ቡ- በ-ሉ ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ------------------------- እኔ ምግቡን በሙሉ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
in------buni-bem--u -e--ge----nyi- bel---nyi. inē migibuni bemulu temegebikunyi/ belahunyi. i-ē m-g-b-n- b-m-l- t-m-g-b-k-n-i- b-l-h-n-i- --------------------------------------------- inē migibuni bemulu temegebikunyi/ belahunyi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!