Vestmik

et Minevik 3   »   kk Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [сексен үш]

83 [seksen üş]

Past tense 3

[Ötken şaq 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
helistama т-ле-о-------йл--у т--------- с------ т-л-ф-н-е- с-й-е-у ------------------ телефонмен сөйлесу 0
t---fon--n-söyle-w t--------- s------ t-l-f-n-e- s-y-e-w ------------------ telefonmen söylesw
Ma helistasin. М-н т-лефо---н с-й-е---м. М-- т--------- с--------- М-н т-л-ф-н-е- с-й-е-т-м- ------------------------- Мен телефонмен сөйлестім. 0
Men---l---n-en-s-y--s-i-. M-- t--------- s--------- M-n t-l-f-n-e- s-y-e-t-m- ------------------------- Men telefonmen söylestim.
Ma olin terve selle aja telefonil. Мен ---мі -е--фо-м-- ----е-і-----ді-. М-- ү---- т--------- с------- ж------ М-н ү-е-і т-л-ф-н-е- с-й-е-і- ж-р-і-. ------------------------------------- Мен үнемі телефонмен сөйлесіп жүрдім. 0
Me--ü-em- t-l-fon-en söy----p j--d--. M-- ü---- t--------- s------- j------ M-n ü-e-i t-l-f-n-e- s-y-e-i- j-r-i-. ------------------------------------- Men ünemi telefonmen söylesip jürdim.
küsima с---у с---- с-р-у ----- сұрау 0
suraw s---- s-r-w ----- suraw
Ma küsisin. Мен сұрад-м. М-- с------- М-н с-р-д-м- ------------ Мен сұрадым. 0
Men s----ı-. M-- s------- M-n s-r-d-m- ------------ Men suradım.
Ma olen alati küsinud. М-- ү---і-с-------мы-. М-- ү---- с----------- М-н ү-е-і с-р-й-ы-м-н- ---------------------- Мен үнемі сұрайтынмын. 0
M----n-mi --ray---mın. M-- ü---- s----------- M-n ü-e-i s-r-y-ı-m-n- ---------------------- Men ünemi suraytınmın.
jutustama айту а--- а-т- ---- айту 0
ay-w a--- a-t- ---- aytw
Ma jutustasin. М-- ----п---рд--. М-- а---- б------ М-н а-т-п б-р-і-. ----------------- Мен айтып бердім. 0
Men-a---p-ber-im. M-- a---- b------ M-n a-t-p b-r-i-. ----------------- Men aytıp berdim.
Ma jutustasin terve loo ära. Ме- оқ--а-ы -о-ы- ----- бе-д--. М-- о------ т---- а---- б------ М-н о-и-а-ы т-л-қ а-т-п б-р-і-. ------------------------------- Мен оқиғаны толық айтып бердім. 0
M-- oq-ğa------ıq ay-ıp-b-rd--. M-- o------ t---- a---- b------ M-n o-ï-a-ı t-l-q a-t-p b-r-i-. ------------------------------- Men oqïğanı tolıq aytıp berdim.
õppima о-у о-- о-у --- оқу 0
o-w o-- o-w --- oqw
Ma õppisin. М-н --ыд-м. М-- о------ М-н о-ы-ы-. ----------- Мен оқыдым. 0
Me--------. M-- o------ M-n o-ı-ı-. ----------- Men oqıdım.
Ma õppisin terve õhtu. М---к-ш-бо-ы оқ----. М-- к-- б--- о------ М-н к-ш б-й- о-ы-ы-. -------------------- Мен кеш бойы оқыдым. 0
Men---ş b-yı -q----. M-- k-- b--- o------ M-n k-ş b-y- o-ı-ı-. -------------------- Men keş boyı oqıdım.
töötama жұ--с -стеу ж---- і---- ж-м-с і-т-у ----------- жұмыс істеу 0
j-mıs -st-w j---- i---- j-m-s i-t-w ----------- jumıs istew
Ma töötasin. М-- ж-м---і--ед-м. М-- ж---- і------- М-н ж-м-с і-т-д-м- ------------------ Мен жұмыс істедім. 0
M-- ju-ı- i--e-im. M-- j---- i------- M-n j-m-s i-t-d-m- ------------------ Men jumıs istedim.
Ma töötasin terve päeva. М-н күн- б--ы---мыс іст--і-. М-- к--- б--- ж---- і------- М-н к-н- б-й- ж-м-с і-т-д-м- ---------------------------- Мен күні бойы жұмыс істедім. 0
M-n --n--bo-ı-jumı--i-te-im. M-- k--- b--- j---- i------- M-n k-n- b-y- j-m-s i-t-d-m- ---------------------------- Men küni boyı jumıs istedim.
sööma т-ма-та-у т-------- т-м-қ-а-у --------- тамақтану 0
t-ma----w t-------- t-m-q-a-w --------- tamaqtanw
Ma sõin. М---та---т-н-ым. М-- т----------- М-н т-м-қ-а-д-м- ---------------- Мен тамақтандым. 0
Men-ta--qtan---. M-- t----------- M-n t-m-q-a-d-m- ---------------- Men tamaqtandım.
Ma sõin kogu toidu ära. М-н -ар-т-ма-ты же--қ--дым. М-- б-- т------ ж-- қ------ М-н б-р т-м-қ-ы ж-п қ-й-ы-. --------------------------- Мен бар тамақты жеп қойдым. 0
M-n b-r-t-maq-ı-jep --y-ım. M-- b-- t------ j-- q------ M-n b-r t-m-q-ı j-p q-y-ı-. --------------------------- Men bar tamaqtı jep qoydım.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!