Vestmik

et Minevik 3   »   zh 过去时3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83[八十三]

83 [Bāshísān]

过去时3

[guòqù shí 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
helistama 通-话--电话) 通------- 通-话-打-话- -------- 通电话(打电话) 0
t--g d-ành-- (d- -iàn--à) t--- d------ (-- d------- t-n- d-à-h-à (-ǎ d-à-h-à- ------------------------- tōng diànhuà (dǎ diànhuà)
Ma helistasin. 我 打过 ---- 。 我 打- 电- 了 。 我 打- 电- 了 。 ----------- 我 打过 电话 了 。 0
wǒ-dǎgu- di--hu-le. w- d---- d--------- w- d-g-ò d-à-h-à-e- ------------------- wǒ dǎguò diànhuàle.
Ma olin terve selle aja telefonil. 我--- 在-----了 。 我 一- 在- 电- 了 。 我 一- 在- 电- 了 。 -------------- 我 一直 在打 电话 了 。 0
W- yīz-í---i----diàn---le. W- y---- z-- d- d--------- W- y-z-í z-i d- d-à-h-à-e- -------------------------- Wǒ yīzhí zài dǎ diànhuàle.
küsima 提问-- 问问--问 提--- 问---- 提-题- 问-题-问 ---------- 提问题, 问问题,问 0
Tí --n--, --n wènt-,-w-n T- w----- w-- w----- w-- T- w-n-í- w-n w-n-í- w-n ------------------------ Tí wèntí, wèn wèntí, wèn
Ma küsisin. 我-问- 了-。 我 问- 了 。 我 问- 了 。 -------- 我 问过 了 。 0
wǒ---n-u--e. w- w-------- w- w-n-u-l-. ------------ wǒ wènguòle.
Ma olen alati küsinud. 我 -前 经常 - ---。 我 以- 经- 问 问- 。 我 以- 经- 问 问- 。 -------------- 我 以前 经常 问 问题 。 0
W- --q-á--jī----á-- --- wè-t-. W- y----- j-------- w-- w----- W- y-q-á- j-n-c-á-g w-n w-n-í- ------------------------------ Wǒ yǐqián jīngcháng wèn wèntí.
jutustama 讲述、--、告诉----述 讲------------ 讲-、-述-告-、-、-述 ------------- 讲述、描述、告诉、说、叙述 0
J-ǎn---ù, -----h-, -ào-ù----uō- --s-ù J-------- m------- g----- s---- x---- J-ǎ-g-h-, m-á-s-ù- g-o-ù- s-u-, x-s-ù ------------------------------------- Jiǎngshù, miáoshù, gàosù, shuō, xùshù
Ma jutustasin. 我-说过---。 我 说- 了 。 我 说- 了 。 -------- 我 说过 了 。 0
w- -hu-g----. w- s--------- w- s-u-g-ò-e- ------------- wǒ shuōguòle.
Ma jutustasin terve loo ära. 我 --整-事--- 说- - 。 我 把 整--- 都 说- 了 。 我 把 整-事- 都 说- 了 。 ----------------- 我 把 整个事情 都 说过 了 。 0
Wǒ bǎ --ě--gè-s--q--- dō- s-uōgu-l-. W- b- z------ s------ d-- s--------- W- b- z-ě-g-è s-ì-í-g d-u s-u-g-ò-e- ------------------------------------ Wǒ bǎ zhěnggè shìqíng dōu shuōguòle.
õppima -习 学- 学- -- 学习 0
X-éxí X---- X-é-í ----- Xuéxí
Ma õppisin. 我 学习-过--。 我 学- 过- 。 我 学- 过- 。 --------- 我 学习 过了 。 0
w--xuéx--u--e. w- x---------- w- x-é-í-u-l-. -------------- wǒ xuéxíguòle.
Ma õppisin terve õhtu. 我 学习了 整---上 。 我 学-- 整- 晚- 。 我 学-了 整- 晚- 。 ------------- 我 学习了 整个 晚上 。 0
W- --é-íl---h--ggè-wǎn-hàn-. W- x------ z------ w-------- W- x-é-í-e z-ě-g-è w-n-h-n-. ---------------------------- Wǒ xuéxíle zhěnggè wǎnshàng.
töötama 工- 工- 工- -- 工作 0
G-----ò G------ G-n-z-ò ------- Gōngzuò
Ma töötasin. 我 工作 了-。 我 工- 了 。 我 工- 了 。 -------- 我 工作 了 。 0
wǒ-g--gzu-l-. w- g--------- w- g-n-z-ò-e- ------------- wǒ gōngzuòle.
Ma töötasin terve päeva. 我-工- 了 -整- 。 我 工- 了 一-- 。 我 工- 了 一-天 。 ------------ 我 工作 了 一整天 。 0
Wǒ--ōngzu--- y- zhěng -i--. W- g-------- y- z---- t---- W- g-n-z-ò-e y- z-ě-g t-ā-. --------------------------- Wǒ gōngzuòle yī zhěng tiān.
sööma 吃- 吃- 吃- -- 吃饭 0
C-īfàn C----- C-ī-à- ------ Chīfàn
Ma sõin. 我 吃过 了 。 我 吃- 了 。 我 吃- 了 。 -------- 我 吃过 了 。 0
w---h--u-le. w- c-------- w- c-ī-u-l-. ------------ wǒ chīguòle.
Ma sõin kogu toidu ära. 我 把 全部饭- 都 吃- 了 。 我 把 全--- 都 吃- 了 。 我 把 全-饭- 都 吃- 了 。 ----------------- 我 把 全部饭菜 都 吃光 了 。 0
Wǒ b- quá--ù -àncài --- -h- g----l-. W- b- q----- f----- d-- c-- g------- W- b- q-á-b- f-n-à- d-u c-ī g-ā-g-e- ------------------------------------ Wǒ bǎ quánbù fàncài dōu chī guāngle.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!