Vestmik

et Minevik 3   »   nl Verleden tijd 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [drieëntachtig]

Verleden tijd 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
helistama te-e--n-r-n telefoneren t-l-f-n-r-n ----------- telefoneren 0
Ma helistasin. Ik he------l--o-ee-d. Ik heb getelefoneerd. I- h-b g-t-l-f-n-e-d- --------------------- Ik heb getelefoneerd. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Ik --- ---he-- -ijd ---ele-on----. Ik heb de hele tijd getelefoneerd. I- h-b d- h-l- t-j- g-t-l-f-n-e-d- ---------------------------------- Ik heb de hele tijd getelefoneerd. 0
küsima v-a-en vragen v-a-e- ------ vragen 0
Ma küsisin. I-------ev-aa--. Ik heb gevraagd. I- h-b g-v-a-g-. ---------------- Ik heb gevraagd. 0
Ma olen alati küsinud. Ik-h-- --e-ds -evr-agd. Ik heb steeds gevraagd. I- h-b s-e-d- g-v-a-g-. ----------------------- Ik heb steeds gevraagd. 0
jutustama v---e---n vertellen v-r-e-l-n --------- vertellen 0
Ma jutustasin. I----------el-. Ik heb verteld. I- h-b v-r-e-d- --------------- Ik heb verteld. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Ik-h--------e-- ---h--- -e-te-d. Ik heb het hele verhaal verteld. I- h-b h-t h-l- v-r-a-l v-r-e-d- -------------------------------- Ik heb het hele verhaal verteld. 0
õppima le--n leren l-r-n ----- leren 0
Ma õppisin. Ik---- --leer-. Ik heb geleerd. I- h-b g-l-e-d- --------------- Ik heb geleerd. 0
Ma õppisin terve õhtu. I- heb--e--e-----on--geleerd. Ik heb de hele avond geleerd. I- h-b d- h-l- a-o-d g-l-e-d- ----------------------------- Ik heb de hele avond geleerd. 0
töötama we-ken werken w-r-e- ------ werken 0
Ma töötasin. Ik -e- gewe---. Ik heb gewerkt. I- h-b g-w-r-t- --------------- Ik heb gewerkt. 0
Ma töötasin terve päeva. I--h---d- hel--dag----e-k-. Ik heb de hele dag gewerkt. I- h-b d- h-l- d-g g-w-r-t- --------------------------- Ik heb de hele dag gewerkt. 0
sööma et-n eten e-e- ---- eten 0
Ma sõin. Ik -e--ge-et-n. Ik heb gegeten. I- h-b g-g-t-n- --------------- Ik heb gegeten. 0
Ma sõin kogu toidu ära. I- -e- h-t--te- h--e-a-l ---eg-te-. Ik heb het eten helemaal opgegeten. I- h-b h-t e-e- h-l-m-a- o-g-g-t-n- ----------------------------------- Ik heb het eten helemaal opgegeten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!