Vestmik

et Minevik 3   »   hy Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ութանասուներեք]

83 [ut’anasunerek’]

Past tense 3

[ants’yal 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
helistama զա--ահա--լ զ--------- զ-ն-ա-ա-ե- ---------- զանգահարել 0
za-g-ha--l z--------- z-n-a-a-e- ---------- zangaharel
Ma helistasin. Ես-զա-գ-հարե---ի: Ե- զ--------- է-- Ե- զ-ն-ա-ա-ե- է-: ----------------- Ես զանգահարել էի: 0
Ye- z---ah-r-l -i Y-- z--------- e- Y-s z-n-a-a-e- e- ----------------- Yes zangaharel ei
Ma olin terve selle aja telefonil. Ես-մի -----ջ ժ-մանակ-զա-գ---ր-ւ--էի: Ե- մ- ա----- ժ------ զ---------- է-- Ե- մ- ա-բ-ղ- ժ-մ-ն-կ զ-ն-ա-ա-ո-մ է-: ------------------------------------ Ես մի ամբողջ ժամանակ զանգահարում էի: 0
Y-s-mi--mb-gh--zh-manak ---gaha-u--ei Y-- m- a------ z------- z--------- e- Y-s m- a-b-g-j z-a-a-a- z-n-a-a-u- e- ------------------------------------- Yes mi amboghj zhamanak zangaharum ei
küsima հարցնել հ------ հ-ր-ն-լ ------- հարցնել 0
h-rts--el h-------- h-r-s-n-l --------- harts’nel
Ma küsisin. Ես-----ր-լ էի: Ե- հ------ է-- Ե- հ-ր-ր-լ է-: -------------- Ես հարցրել էի: 0
Ye- --rt------ei Y-- h-------- e- Y-s h-r-s-r-l e- ---------------- Yes harts’rel ei
Ma olen alati küsinud. Ես մ-շտ-հ--ցր-----: Ե- մ--- հ------ է-- Ե- մ-շ- հ-ր-ր-լ է-: ------------------- Ես միշտ հարցրել էի: 0
Yes------ -ar-s’-el ei Y-- m---- h-------- e- Y-s m-s-t h-r-s-r-l e- ---------------------- Yes misht harts’rel ei
jutustama պ---ել պ----- պ-տ-ե- ------ պատմել 0
patmel p----- p-t-e- ------ patmel
Ma jutustasin. Ես պ-տ-ե---ի: Ե- պ----- է-- Ե- պ-տ-ե- է-: ------------- Ես պատմել էի: 0
Y-------e- -i Y-- p----- e- Y-s p-t-e- e- ------------- Yes patmel ei
Ma jutustasin terve loo ära. Ես--մբող--պա-մ----ո-ն- պատ--լ է-: Ե- ա----- պ----------- պ----- է-- Ե- ա-բ-ղ- պ-տ-ո-թ-ո-ն- պ-տ-ե- է-: --------------------------------- Ես ամբողջ պատմությունը պատմել էի: 0
Ye----b-g-j-p-t-ut’yu-y -----l--i Y-- a------ p---------- p----- e- Y-s a-b-g-j p-t-u-’-u-y p-t-e- e- --------------------------------- Yes amboghj patmut’yuny patmel ei
õppima սո--րել ս------ ս-վ-ր-լ ------- սովորել 0
s-v---l s------ s-v-r-l ------- sovorel
Ma õppisin. Ես----ո--լ -ի: Ե- ս------ է-- Ե- ս-վ-ր-լ է-: -------------- Ես սովորել էի: 0
Yes---v------i Y-- s------ e- Y-s s-v-r-l e- -------------- Yes sovorel ei
Ma õppisin terve õhtu. Ես ա-բող- --եկո սովո--լ է-: Ե- ա----- ե---- ս------ է-- Ե- ա-բ-ղ- ե-ե-ո ս-վ-ր-լ է-: --------------------------- Ես ամբողջ երեկո սովորել էի: 0
Y-s -----hj-y-r--o-s--or-l--i Y-- a------ y----- s------ e- Y-s a-b-g-j y-r-k- s-v-r-l e- ----------------------------- Yes amboghj yereko sovorel ei
töötama ա-խ-տ-լ ա------ ա-խ-տ-լ ------- աշխատել 0
a-------l a-------- a-h-h-t-l --------- ashkhatel
Ma töötasin. Ե----խ------ի: Ե- ա------ է-- Ե- ա-խ-տ-լ է-: -------------- Ես աշխատել էի: 0
Y-- --hkh---- ei Y-- a-------- e- Y-s a-h-h-t-l e- ---------------- Yes ashkhatel ei
Ma töötasin terve päeva. Ես-ա-բ----օ-ը աշխ-տե----: Ե- ա----- օ-- ա------ է-- Ե- ա-բ-ղ- օ-ը ա-խ-տ-լ է-: ------------------------- Ես ամբողջ օրը աշխատել էի: 0
Y-s amb---j o-- ----h-t-- -i Y-- a------ o-- a-------- e- Y-s a-b-g-j o-y a-h-h-t-l e- ---------------------------- Yes amboghj ory ashkhatel ei
sööma ուտել ո---- ո-տ-լ ----- ուտել 0
u-el u--- u-e- ---- utel
Ma sõin. Ե--կ-րել--մ: Ե- կ---- ե-- Ե- կ-ր-լ ե-: ------------ Ես կերել եմ: 0
Ye- k-------m Y-- k---- y-- Y-s k-r-l y-m ------------- Yes kerel yem
Ma sõin kogu toidu ära. Ե- ա--ո-- -ւ---իքը -եր-- եմ: Ե- ա----- ո------- կ---- ե-- Ե- ա-բ-ղ- ո-տ-լ-ք- կ-ր-լ ե-: ---------------------------- Ես ամբողջ ուտելիքը կերել եմ: 0
Ye--ambogh--u-elik-----rel --m Y-- a------ u------- k---- y-- Y-s a-b-g-j u-e-i-’- k-r-l y-m ------------------------------ Yes amboghj utelik’y kerel yem

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!