Vestmik

et Minevik 1   »   ja 過去形 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [八十一]

81 [Yasoichi]

過去形 1

[kako katachi 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
kirjutama 書く 書く 書く 書く 書く 0
kaku k--- k-k- ---- kaku
Ta kirjutas kirja. 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 0
kare w- t-gam--------m--hi-a. k--- w- t----- o k----------- k-r- w- t-g-m- o k-k-m-s-i-a- ----------------------------- kare wa tegami o kakimashita.
Ja tema kirjutas kaardi. そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 0
sosh--e------- wa-ha-aki o ka------i-a. s------ k----- w- h----- o k----------- s-s-i-e k-n-j- w- h-g-k- o k-k-m-s-i-a- --------------------------------------- soshite kanojo wa hagaki o kakimashita.
lugema 読む 読む 読む 読む 読む 0
yomu y--- y-m- ---- yomu
Ta luges ajakirja. 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 0
kar- -- -ahō --yo--ma--i--. k--- w- g--- o y----------- k-r- w- g-h- o y-m-m-s-i-a- --------------------------- kare wa gahō o yomimashita.
Ja ta luges raamatut. そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 0
s-shi-e----o-o wa h---o--o---a-h-ta. s------ k----- w- h-- o y----------- s-s-i-e k-n-j- w- h-n o y-m-m-s-i-a- ------------------------------------ soshite kanojo wa hon o yomimashita.
võtma 取る 取る 取る 取る 取る 0
t-ru t--- t-r- ---- toru
Ta võttis sigareti. 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 0
kare-w--t---k- - --tta. k--- w- t----- o t----- k-r- w- t-b-k- o t-t-a- ----------------------- kare wa tabako o totta.
Ta võttis tüki šokolaadi. 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 0
k-n-jo w---h-k-r-t----i-h-----e-t-tta. k----- w- c-------- o i-------- t----- k-n-j- w- c-o-o-ē-o o i-h---a-e t-t-a- -------------------------------------- kanojo wa chokorēto o ichi-kake totta.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 0
k--- -a fus-----su---t-ga---a-o-o--a -eij--s-d----. k--- w- f----------------- k----- w- s------------- k-r- w- f-s-i-i-s-d-t-a-a- k-n-j- w- s-i-i-s-d-t-a- --------------------------------------------------- kare wa fuseijitsudattaga, kanojo wa seijitsudatta.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 0
kare--- na--kem-nodat-a--, -an-j---a---nb-n-----. k--- w- n----------------- k----- w- k----------- k-r- w- n-m-k-m-n-d-t-a-a- k-n-j- w- k-n-e-d-t-a- ------------------------------------------------- kare wa namakemonodattaga, kanojo wa kinbendatta.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 0
k-re wa bin-ō---ta-a, k--o-- -- ----kudatta. k--- w- b------------ k----- w- y----------- k-r- w- b-n-ō-a-t-g-, k-n-j- w- y-f-k-d-t-a- -------------------------------------------- kare wa binbōdattaga, kanojo wa yūfukudatta.
Tal ei olnud raha vaid võlad. 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 0
k--e--i-wa-ok-n------ak----h-kki- ga at-a. k--- n- w- o---- w- n---- s------ g- a---- k-r- n- w- o-a-e w- n-k-, s-a-k-n g- a-t-. ------------------------------------------ kare ni wa okane wa naku, shakkin ga atta.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 0
kare wa-k--- n- m-gu------- f-u-da-ta. k--- w- k--- n- m---------- f--------- k-r- w- k-u- n- m-g-m-r-z-, f-u-d-t-a- -------------------------------------- kare wa kōun ni megumarezu, fuundatta.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 0
kare ---s---ō----u,-s-i--ai-hita. k--- w- s---- s---- s------------ k-r- w- s-i-ō s-z-, s-i-p-i-h-t-. --------------------------------- kare wa seikō sezu, shippaishita.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 0
k-r- wa-m-nzo-u sez-, fu---zo-u---t-. k--- w- m------ s---- f-------------- k-r- w- m-n-o-u s-z-, f-m-n-o-u-a-t-. ------------------------------------- kare wa manzoku sezu, fumanzokudatta.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 0
ka-e w- k---k--- wa n-k-,--u-ōdat--. k--- w- k------- w- n---- f--------- k-r- w- k-f-k-d- w- n-k-, f-k-d-t-a- ------------------------------------ kare wa kōfukude wa naku, fukōdatta.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 0
k-re-wa-k-k-n-----o-e-u,-yūkō-t---de-a- -i---a---. k--- w- k---- g- m------ y------------- h--------- k-r- w- k-k-n g- m-t-z-, y-k---e-i-e-a- h-t-d-t-a- -------------------------------------------------- kare wa kōkan ga motezu, yūkō-tekidenai hitodatta.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...