Vestmik

et Joogid   »   af Drinkgoed / verversings

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [twaalf]

Drinkgoed / verversings

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma joon teed. Ek -ri-k---e. E- d---- t--- E- d-i-k t-e- ------------- Ek drink tee. 0
Ma joon kohvi. E---ri-k --f-ie. E- d---- k------ E- d-i-k k-f-i-. ---------------- Ek drink koffie. 0
Ma joon mineraalvett. Ek-d-i-k mine-----at--. E- d---- m------------- E- d-i-k m-n-r-a-w-t-r- ----------------------- Ek drink mineraalwater. 0
Jood sa teed sidruniga? Drink--- t---m--------emo-n? D---- j- t-- m-- s---------- D-i-k j- t-e m-t s-u-l-m-e-? ---------------------------- Drink jy tee met suurlemoen? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D-i---jy ko-fie-met s--k-r? D---- j- k----- m-- s------ D-i-k j- k-f-i- m-t s-i-e-? --------------------------- Drink jy koffie met suiker? 0
Jood sa vett jääga? D-ink--y -at-r-met -s? D---- j- w---- m-- y-- D-i-k j- w-t-r m-t y-? ---------------------- Drink jy water met ys? 0
Siin on pidu. Da-r--------a---tj-- -i--. D--- i- ’- p-------- h---- D-a- i- ’- p-r-y-j-e h-e-. -------------------------- Daar is ’n partytjie hier. 0
Inimesed joovad šampust. Di- -en-- -rink--j--p-nj-. D-- m---- d---- s--------- D-e m-n-e d-i-k s-a-p-n-e- -------------------------- Die mense drink sjampanje. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. D-- m-nse drink -yn e--b---. D-- m---- d---- w-- e- b---- D-e m-n-e d-i-k w-n e- b-e-. ---------------------------- Die mense drink wyn en bier. 0
Jood sa alkoholi? D-i-k-j--a-k--o-? D---- j- a------- D-i-k j- a-k-h-l- ----------------- Drink jy alkohol? 0
Jood sa viskit? D-i-- ---wh-sky? D---- j- w------ D-i-k j- w-i-k-? ---------------- Drink jy whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D-in- jy --k----t rum? D---- j- c--- m-- r--- D-i-k j- c-k- m-t r-m- ---------------------- Drink jy coke met rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ek --u--ie-van --------e--i-. E- h-- n-- v-- s-------- n--- E- h-u n-e v-n s-a-p-n-e n-e- ----------------------------- Ek hou nie van sjampanje nie. 0
Mulle ei meeldi vein. E- -o----e---- --- --e. E- h-- n-- v-- w-- n--- E- h-u n-e v-n w-n n-e- ----------------------- Ek hou nie van wyn nie. 0
Mulle ei meeldi õlu. E- -o- -i--v-n-b--r-n--. E- h-- n-- v-- b--- n--- E- h-u n-e v-n b-e- n-e- ------------------------ Ek hou nie van bier nie. 0
Beebile meeldib piim. D-e-b-b--h-u --- melk. D-- b--- h-- v-- m---- D-e b-b- h-u v-n m-l-. ---------------------- Die baba hou van melk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. D----i-- h-- van--j--ol---me-- -- a---l--p. D-- k--- h-- v-- s------------ e- a-------- D-e k-n- h-u v-n s-o-o-a-e-e-k e- a-p-l-a-. ------------------------------------------- Die kind hou van sjokolademelk en appelsap. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Di---r-u -ou van-le-oens-- ---pom-l----. D-- v--- h-- v-- l-------- e- p--------- D-e v-o- h-u v-n l-m-e-s-p e- p-m-l-s-p- ---------------------------------------- Die vrou hou van lemoensap en pomelosap. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!