Vestmik

et Joogid   »   sq Pije

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dymbёdhjetё]

Pije

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma joon teed. Un--pi--a-. U-- p- ç--- U-ё p- ç-j- ----------- Unё pi çaj. 0
Ma joon kohvi. Unё-pi-ka--. U-- p- k---- U-ё p- k-f-. ------------ Unё pi kafe. 0
Ma joon mineraalvett. Un- -i-u-- m-nera-. U-- p- u-- m------- U-ё p- u-ё m-n-r-l- ------------------- Unё pi ujё mineral. 0
Jood sa teed sidruniga? A-e -i-ça-in--e l----? A e p- ç---- m- l----- A e p- ç-j-n m- l-m-n- ---------------------- A e pi çajin me limon? 0
Jood sa kohvi suhkruga? A ---- -afe-ё-me -he-er? A e p- k----- m- s------ A e p- k-f-n- m- s-e-e-? ------------------------ A e pi kafenё me sheqer? 0
Jood sa vett jääga? A e-p--u--n----aku-l? A e p- u--- m- a----- A e p- u-i- m- a-u-l- --------------------- A e pi ujin me akull? 0
Siin on pidu. K-------et ------s--. K--- b---- n-- f----- K-t- b-h-t n-ё f-s-ë- --------------------- Kёtu bёhet njё festë. 0
Inimesed joovad šampust. N-erёz-- p-j----ha--a--ё. N------- p---- s--------- N-e-ё-i- p-j-ё s-a-p-n-ё- ------------------------- Njerёzit pijnё shampanjё. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Nj-----t--ijn---erё-dhe----r-. N------- p---- v--- d-- b----- N-e-ё-i- p-j-ё v-r- d-e b-r-ё- ------------------------------ Njerёzit pijnё verё dhe birrё. 0
Jood sa alkoholi? A pi---kool? A p- a------ A p- a-k-o-? ------------ A pi alkool? 0
Jood sa viskit? A -i uis--? A p- u----- A p- u-s-i- ----------- A pi uiski? 0
Jood sa koolat rummiga? A-pi-ko-a--e -u-? A p- k--- m- r--- A p- k-l- m- r-m- ----------------- A pi kola me rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. S-am----- nu- m--pёl--n. S-------- n-- m- p------ S-a-p-n-a n-k m- p-l-e-. ------------------------ Shampanja nuk mё pёlqen. 0
Mulle ei meeldi vein. Vera---- mё-pёl-e-. V--- n-- m- p------ V-r- n-k m- p-l-e-. ------------------- Vera nuk mё pёlqen. 0
Mulle ei meeldi õlu. Bir-a --k m- ----en. B---- n-- m- p------ B-r-a n-k m- p-l-e-. -------------------- Birra nuk mё pёlqen. 0
Beebile meeldib piim. Be----- -u--s--. B--- d- q------- B-b- d- q-m-s-t- ---------------- Bebi do qumёsht. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. F-m-j- do k---o--he -ёn- m--l-. F----- d- k---- d-- l--- m----- F-m-j- d- k-k-o d-e l-n- m-l-e- ------------------------------- Fёmija do kakao dhe lёng molle. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. G--aj--do lёn----r-o--ll--d-- l--- q-tr-je. G----- d- l--- p--------- d-- l--- q------- G-u-j- d- l-n- p-r-o-a-l- d-e l-n- q-t-o-e- ------------------------------------------- Gruaja do lёng portokalli dhe lёng qitroje. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!