Vestmik

et Joogid   »   uk Напої

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [дванадцять]

12 [dvanadtsyatʹ]

Напої

[Napoï]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma joon teed. Я--’ю--ай. Я п-- ч--- Я п-ю ч-й- ---------- Я п’ю чай. 0
YA-pʺy- chay-. Y- p--- c----- Y- p-y- c-a-̆- -------------- YA pʺyu chay̆.
Ma joon kohvi. Я --ю -а-у. Я п-- к---- Я п-ю к-в-. ----------- Я п’ю каву. 0
YA pʺ-u-ka-u. Y- p--- k---- Y- p-y- k-v-. ------------- YA pʺyu kavu.
Ma joon mineraalvett. Я --ю мі-е----н--в-ду. Я п-- м--------- в---- Я п-ю м-н-р-л-н- в-д-. ---------------------- Я п’ю мінеральну воду. 0
Y--pʺ-u----er----- ----. Y- p--- m--------- v---- Y- p-y- m-n-r-l-n- v-d-. ------------------------ YA pʺyu mineralʹnu vodu.
Jood sa teed sidruniga? Ч- -’-- ---ч-- з ли--ном? Ч- п--- т- ч-- з л------- Ч- п-є- т- ч-й з л-м-н-м- ------------------------- Чи п’єш ти чай з лимоном? 0
C-y-p-yes-----c-a-̆ --l-mon-m? C-- p----- t- c---- z l------- C-y p-y-s- t- c-a-̆ z l-m-n-m- ------------------------------ Chy pʺyesh ty chay̆ z lymonom?
Jood sa kohvi suhkruga? Ч----є---и к-ву -----р-м? Ч- п--- т- к--- з ц------ Ч- п-є- т- к-в- з ц-к-о-? ------------------------- Чи п’єш ти каву з цукром? 0
C-y--ʺyesh -y------- t-----m? C-- p----- t- k--- z t------- C-y p-y-s- t- k-v- z t-u-r-m- ----------------------------- Chy pʺyesh ty kavu z tsukrom?
Jood sa vett jääga? Чи --єш т--в--у---л-о---? Ч- п--- т- в--- з л------ Ч- п-є- т- в-д- з л-о-о-? ------------------------- Чи п’єш ти воду з льодом? 0
Ch- p--es--t- ---- --l--d--? C-- p----- t- v--- z l------ C-y p-y-s- t- v-d- z l-o-o-? ---------------------------- Chy pʺyesh ty vodu z lʹodom?
Siin on pidu. Т-- ----р--. Т-- в------- Т-т в-ч-р-а- ------------ Тут вечірка. 0
T-- ve-hi--a. T-- v-------- T-t v-c-i-k-. ------------- Tut vechirka.
Inimesed joovad šampust. Л--- ----ь-ш---а-сь-е. Л--- п---- ш---------- Л-д- п-ю-ь ш-м-а-с-к-. ---------------------- Люди п’ють шампанське. 0
Ly-dy-p-yut- s----ansʹke. L---- p----- s----------- L-u-y p-y-t- s-a-p-n-ʹ-e- ------------------------- Lyudy pʺyutʹ shampansʹke.
Inimesed joovad veini ja õlut. Л----п-ю-ь-вин--і-пиво. Л--- п---- в--- і п---- Л-д- п-ю-ь в-н- і п-в-. ----------------------- Люди п’ють вино і пиво. 0
L-udy-pʺ---ʹ----- - ----. L---- p----- v--- i p---- L-u-y p-y-t- v-n- i p-v-. ------------------------- Lyudy pʺyutʹ vyno i pyvo.
Jood sa alkoholi? Чи--’-ш ти -лк-г--ь? Ч- п--- т- а-------- Ч- п-є- т- а-к-г-л-? -------------------- Чи п’єш ти алкоголь? 0
Ch-----e------a---hol-? C-- p----- t- a-------- C-y p-y-s- t- a-k-h-l-? ----------------------- Chy pʺyesh ty alkoholʹ?
Jood sa viskit? Ч--п’-- ти ві-к-? Ч- п--- т- в----- Ч- п-є- т- в-с-і- ----------------- Чи п’єш ти віскі? 0
C-y--ʺyes---- v---i? C-- p----- t- v----- C-y p-y-s- t- v-s-i- -------------------- Chy pʺyesh ty viski?
Jood sa koolat rummiga? Чи п’-ш ти--о-у - -о-ом? Ч- п--- т- к--- з р----- Ч- п-є- т- к-л- з р-м-м- ------------------------ Чи п’єш ти колу з ромом? 0
C---pʺyesh-t- ---u-- --m--? C-- p----- t- k--- z r----- C-y p-y-s- t- k-l- z r-m-m- --------------------------- Chy pʺyesh ty kolu z romom?
Mulle ei meeldi šampus. Я-н- -юбл- шам---с-ко--. Я н- л---- ш------------ Я н- л-б-ю ш-м-а-с-к-г-. ------------------------ Я не люблю шампанського. 0
YA-ne--y--ly- s-ampa--ʹ-oh-. Y- n- l------ s------------- Y- n- l-u-l-u s-a-p-n-ʹ-o-o- ---------------------------- YA ne lyublyu shampansʹkoho.
Mulle ei meeldi vein. Я-н----б-ю ----. Я н- л---- в---- Я н- л-б-ю в-н-. ---------------- Я не люблю вина. 0
YA--- l-u---u-v-na. Y- n- l------ v---- Y- n- l-u-l-u v-n-. ------------------- YA ne lyublyu vyna.
Mulle ei meeldi õlu. Я----лю-------а. Я н- л---- п---- Я н- л-б-ю п-в-. ---------------- Я не люблю пива. 0
YA n----u-lyu--y--. Y- n- l------ p---- Y- n- l-u-l-u p-v-. ------------------- YA ne lyublyu pyva.
Beebile meeldib piim. Немов-- -юб--ь--о--ко. Н------ л----- м------ Н-м-в-я л-б-т- м-л-к-. ---------------------- Немовля любить молоко. 0
Nemo--ya -y-b--ʹ -o-ok-. N------- l------ m------ N-m-v-y- l-u-y-ʹ m-l-k-. ------------------------ Nemovlya lyubytʹ moloko.
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Ди-и----ю-ит- ----- - --л-ч-ий-с-к. Д----- л----- к---- і я------- с--- Д-т-н- л-б-т- к-к-о і я-л-ч-и- с-к- ----------------------------------- Дитина любить какао і яблучний сік. 0
D--yn--ly---tʹ -akao i ya-lu-h-yy-----. D----- l------ k---- i y---------- s--- D-t-n- l-u-y-ʹ k-k-o i y-b-u-h-y-̆ s-k- --------------------------------------- Dytyna lyubytʹ kakao i yabluchnyy̆ sik.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Жі-ка------- п--а---ч-----сі- --гр--пфрутов-- -ік. Ж---- л----- п----------- с-- і г------------ с--- Ж-н-а л-б-т- п-м-р-н-е-и- с-к і г-е-п-р-т-в-й с-к- -------------------------------------------------- Жінка любить помаранчевий сік і грейпфрутовий сік. 0
Z---k--lyuby-- ---a--n--e---̆ --- i-h-e-̆-fr-tovy-̆----. Z----- l------ p------------- s-- i h-------------- s--- Z-i-k- l-u-y-ʹ p-m-r-n-h-v-y- s-k i h-e-̆-f-u-o-y-̆ s-k- -------------------------------------------------------- Zhinka lyubytʹ pomaranchevyy̆ sik i hrey̆pfrutovyy̆ sik.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!