Vestmik

et Joogid   »   nn Beverages

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Beverages

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma joon teed. E----ikk t-. E- d---- t-- E- d-i-k t-. ------------ Eg drikk te. 0
Ma joon kohvi. E- -ri-k-k----. E- d---- k----- E- d-i-k k-f-i- --------------- Eg drikk kaffi. 0
Ma joon mineraalvett. Eg---ikk---n-r--v---. E- d---- m----------- E- d-i-k m-n-r-l-a-n- --------------------- Eg drikk mineralvatn. 0
Jood sa teed sidruniga? Dr-k- -u-te me--si-r-n? D---- d- t- m-- s------ D-i-k d- t- m-d s-t-o-? ----------------------- Drikk du te med sitron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Drikk du--affi me--s--k-r? D---- d- k---- m-- s------ D-i-k d- k-f-i m-d s-k-e-? -------------------------- Drikk du kaffi med sukker? 0
Jood sa vett jääga? D------u -at--med---bitar? D---- d- v--- m-- i------- D-i-k d- v-t- m-d i-b-t-r- -------------------------- Drikk du vatn med isbitar? 0
Siin on pidu. H-r----d-t fe--. H-- e- d-- f---- H-r e- d-t f-s-. ---------------- Her er det fest. 0
Inimesed joovad šampust. F----drikk -u------de--in. F--- d---- m--------- v--- F-l- d-i-k m-s-e-a-d- v-n- -------------------------- Folk drikk musserande vin. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. F--k-d-ik- v-- og-ø-. F--- d---- v-- o- ø-- F-l- d-i-k v-n o- ø-. --------------------- Folk drikk vin og øl. 0
Jood sa alkoholi? D-ik- du-alkoh--? D---- d- a------- D-i-k d- a-k-h-l- ----------------- Drikk du alkohol? 0
Jood sa viskit? D-i-k-du-w--sky? D---- d- w------ D-i-k d- w-i-k-? ---------------- Drikk du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? Drikk -u----a -e- ro-? D---- d- c--- m-- r--- D-i-k d- c-l- m-d r-m- ---------------------- Drikk du cola med rom? 0
Mulle ei meeldi šampus. Eg lik-- -k-j- musse-an-- ---. E- l---- i---- m--------- v--- E- l-k-r i-k-e m-s-e-a-d- v-n- ------------------------------ Eg likar ikkje musserande vin. 0
Mulle ei meeldi vein. Eg --k-- i-kj---in. E- l---- i---- v--- E- l-k-r i-k-e v-n- ------------------- Eg likar ikkje vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. E----k-r -kkj---l. E- l---- i---- ø-- E- l-k-r i-k-e ø-. ------------------ Eg likar ikkje øl. 0
Beebile meeldib piim. Ba---- l-----mjø--. B----- l---- m----- B-b-e- l-k-r m-ø-k- ------------------- Babyen likar mjølk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Ba-n-- --k---k---o-o---p-----. B----- l---- k---- o- e------- B-r-e- l-k-r k-k-o o- e-l-j-s- ------------------------------ Barnet likar kakao og eplejus. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Kvi-n- -ik-- -pp-ls-njus-og-gra--f-------. K----- l---- a---------- o- g------------- K-i-n- l-k-r a-p-l-i-j-s o- g-a-e-r-k-j-s- ------------------------------------------ Kvinna likar appelsinjus og grapefruktjus. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!