Vestmik

et Joogid   »   da Drikkevarer

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drikkevarer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma joon teed. Je- d---k---t-. J-- d------ t-- J-g d-i-k-r t-. --------------- Jeg drikker te. 0
Ma joon kohvi. Jeg ---k-e---a--e. J-- d------ k----- J-g d-i-k-r k-f-e- ------------------ Jeg drikker kaffe. 0
Ma joon mineraalvett. Je- -r-kk-- -ans---nd. J-- d------ d--------- J-g d-i-k-r d-n-k-a-d- ---------------------- Jeg drikker danskvand. 0
Jood sa teed sidruniga? D-ikk-r du t---ed-c-t---? D------ d- t- m-- c------ D-i-k-r d- t- m-d c-t-o-? ------------------------- Drikker du te med citron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Dr-k-e--du k-ffe-m-----k-e-? D------ d- k---- m-- s------ D-i-k-r d- k-f-e m-d s-k-e-? ---------------------------- Drikker du kaffe med sukker? 0
Jood sa vett jääga? Dri--e--du -and--ed is? D------ d- v--- m-- i-- D-i-k-r d- v-n- m-d i-? ----------------------- Drikker du vand med is? 0
Siin on pidu. Her--r--er--es-. H-- e- d-- f---- H-r e- d-r f-s-. ---------------- Her er der fest. 0
Inimesed joovad šampust. Fol- -ri---r-c-a-pa-ne. F--- d------ c--------- F-l- d-i-k-r c-a-p-g-e- ----------------------- Folk drikker champagne. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. F--- d-i-ke--vin-og-øl. F--- d------ v-- o- ø-- F-l- d-i-k-r v-n o- ø-. ----------------------- Folk drikker vin og øl. 0
Jood sa alkoholi? D--k--- du-a-ko---? D------ d- a------- D-i-k-r d- a-k-h-l- ------------------- Drikker du alkohol? 0
Jood sa viskit? Drikk-r du wh---y? D------ d- w------ D-i-k-r d- w-i-k-? ------------------ Drikker du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D-i-ker d--r-m-o- -o--? D------ d- r-- o- c---- D-i-k-r d- r-m o- c-l-? ----------------------- Drikker du rom og cola? 0
Mulle ei meeldi šampus. Jeg --- i-------e cha---g-e. J-- k-- i--- l--- c--------- J-g k-n i-k- l-d- c-a-p-g-e- ---------------------------- Jeg kan ikke lide champagne. 0
Mulle ei meeldi vein. Jeg --- ik-e ---e vin. J-- k-- i--- l--- v--- J-g k-n i-k- l-d- v-n- ---------------------- Jeg kan ikke lide vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. J-- kan----e-lid- ø-. J-- k-- i--- l--- ø-- J-g k-n i-k- l-d- ø-. --------------------- Jeg kan ikke lide øl. 0
Beebile meeldib piim. Ba-ye- kan--ide mæ-k. B----- k-- l--- m---- B-b-e- k-n l-d- m-l-. --------------------- Babyen kan lide mælk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. B-rn-t -an-lide-k-ka- ---æ-l-m--t. B----- k-- l--- k---- o- æ-------- B-r-e- k-n l-d- k-k-o o- æ-l-m-s-. ---------------------------------- Barnet kan lide kakao og æblemost. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. K-i-d-n-k-n -id---p----i----ce-o- --a-e-u-c-. K------ k-- l--- a------------ o- g---------- K-i-d-n k-n l-d- a-p-l-i-j-i-e o- g-a-e-u-c-. --------------------------------------------- Kvinden kan lide appelsinjuice og grapejuice. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!