Vestmik

et Joogid   »   cs Nápoje

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dvanáct]

Nápoje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma joon teed. Pi-- č--. Piju čaj. 0
Ma joon kohvi. Pi-- k--- / k---. Piju kávu / kafe. 0
Ma joon mineraalvett. Pi-- m--------. Piju minerálku. 0
Jood sa teed sidruniga? Pi--- č-- s c-------? Piješ čaj s citrónem? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Pi--- s------- k---? Piješ slazenou kávu? 0
Jood sa vett jääga? Pi--- v--- s l----? Piješ vodu s ledem? 0
Siin on pidu. Je t--- p---- / v------ / m-----. Je tady párty / večírek / mejdan. 0
Inimesed joovad šampust. Pi-- s- š--------. Pije se šampaňské. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Pi-- s- v--- a p---. Pije se víno a pivo. 0
Jood sa alkoholi? Pi--- a------? Piješ alkohol? 0
Jood sa viskit? Pi--- w-----? Piješ whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? Pi--- k--- s r----? Piješ kolu s rumem? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ša------- m- n-------. Šampaňské mi nechutná. 0
Mulle ei meeldi vein. Ví-- m- n-------. Víno mi nechutná. 0
Mulle ei meeldi õlu. Pi-- m- n-------. Pivo mi nechutná. 0
Beebile meeldib piim. To d--- m- r--- m----. To dítě má rádo mléko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. To d--- m- r--- k---- a j------- d---. To dítě má rádo kakao a jablečný džus. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Ta p--- m- r--- p---------- a g------ d---. Ta paní má ráda pomerančový a grepový džus. 0

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!