Vestmik

et Joogid   »   sv Drycker

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drycker

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma joon teed. Jag---i-----t-. J-- d------ t-- J-g d-i-k-r t-. --------------- Jag dricker te. 0
Ma joon kohvi. Ja- -r-------aff-. J-- d------ k----- J-g d-i-k-r k-f-e- ------------------ Jag dricker kaffe. 0
Ma joon mineraalvett. J-g dr--k----ineralvatte-. J-- d------ m------------- J-g d-i-k-r m-n-r-l-a-t-n- -------------------------- Jag dricker mineralvatten. 0
Jood sa teed sidruniga? D--c--- -- t--m-d-c---on? D------ d- t- m-- c------ D-i-k-r d- t- m-d c-t-o-? ------------------------- Dricker du te med citron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D---ke---u-kaffe-----soc-er? D------ d- k---- m-- s------ D-i-k-r d- k-f-e m-d s-c-e-? ---------------------------- Dricker du kaffe med socker? 0
Jood sa vett jääga? Dr--ker-du---t-e----d i-? D------ d- v----- m-- i-- D-i-k-r d- v-t-e- m-d i-? ------------------------- Dricker du vatten med is? 0
Siin on pidu. Här-är----fest. H-- ä- e- f---- H-r ä- e- f-s-. --------------- Här är en fest. 0
Inimesed joovad šampust. Fo-k ------------ser--de v-n. F--- d------ m---------- v--- F-l- d-i-k-r m-u-s-r-n-e v-n- ----------------------------- Folk dricker mousserande vin. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. F----drick-- vin---- --. F--- d------ v-- o-- ö-- F-l- d-i-k-r v-n o-h ö-. ------------------------ Folk dricker vin och öl. 0
Jood sa alkoholi? D-ick----u alkoh--? D------ d- a------- D-i-k-r d- a-k-h-l- ------------------- Dricker du alkohol? 0
Jood sa viskit? D-i--er -u wh-sky? D------ d- w------ D-i-k-r d- w-i-k-? ------------------ Dricker du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D-i--er -- --ca--ol---ed-r--? D------ d- C-------- m-- r--- D-i-k-r d- C-c---o-a m-d r-m- ----------------------------- Dricker du Coca-Cola med rom? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ja--t-c-er-in-- o---ou---r--d--vin. J-- t----- i--- o- m---------- v--- J-g t-c-e- i-t- o- m-u-s-r-n-e v-n- ----------------------------------- Jag tycker inte om mousserande vin. 0
Mulle ei meeldi vein. J---ty-k---i--- ----in. J-- t----- i--- o- v--- J-g t-c-e- i-t- o- v-n- ----------------------- Jag tycker inte om vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. J---ty--e- -nte-om-öl. J-- t----- i--- o- ö-- J-g t-c-e- i-t- o- ö-. ---------------------- Jag tycker inte om öl. 0
Beebile meeldib piim. Ba--n t-c-e---- --öl-. B---- t----- o- m----- B-b-n t-c-e- o- m-ö-k- ---------------------- Babyn tycker om mjölk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. B--n-- ---ker-om c-okla-mj-lk-och-äppel-u-c-. B----- t----- o- c----------- o-- ä---------- B-r-e- t-c-e- o- c-o-l-d-j-l- o-h ä-p-l-u-c-. --------------------------------------------- Barnet tycker om chokladmjölk och äppeljuice. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Kv--n-- ty-ker o- -pel----ui-----h g-a-ef-uk--u-ce. K------ t----- o- a----------- o-- g--------------- K-i-n-n t-c-e- o- a-e-s-n-u-c- o-h g-a-e-r-k-j-i-e- --------------------------------------------------- Kvinnan tycker om apelsinjuice och grapefruktjuice. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!