Vestmik

et Võõrkeelte õppimine   »   hy Learning foreign languages

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

Võõrkeelte õppimine

23 [քսաներեք]

23 [k’sanerek’]

Learning foreign languages

[sovorel otar lezuner]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kus te hispaania keelt õppisite? Որտե----ք-իս-ան--ե- ս----ե-: Ո----- ե- ի-------- ս------- Ո-տ-՞- ե- ի-պ-ն-ր-ն ս-վ-ր-լ- ---------------------------- Որտե՞ղ եք իսպաներեն սովորել: 0
V-rt---h ye---i-p----en s--o--l V------- y--- i-------- s------ V-r-e-g- y-k- i-p-n-r-n s-v-r-l ------------------------------- Vorte՞gh yek’ ispaneren sovorel
Oskate te ka portugali keelt? Պ--տու-ալե-են-էլ--- -ա-ո-ա--ւ--: Պ------------ է- ե- կ----------- Պ-ր-ո-գ-լ-ր-ն է- ե- կ-ր-ղ-ն-ւ-մ- -------------------------------- Պորտուգալերեն էլ եք կարողանու՞մ: 0
Port--a-e--n-el-y--’ --ro-hanu-m P----------- e- y--- k---------- P-r-u-a-e-e- e- y-k- k-r-g-a-u-m -------------------------------- Portugaleren el yek’ karoghanu՞m
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt. Այո-----ո-ա--ւմ-եմ ----մ- -ի--իտալե-ե-: Ա--- կ--------- ե- ն-- մ- ք-- ի-------- Ա-ո- կ-ր-ղ-ն-ւ- ե- ն-և մ- ք-չ ի-ա-ե-ե-: --------------------------------------- Այո, կարողանում եմ նաև մի քիչ իտալերեն: 0
A--, -a-o---n-- -e--n-ev m- k-i--- ital-ren A--- k--------- y-- n--- m- k----- i------- A-o- k-r-g-a-u- y-m n-e- m- k-i-h- i-a-e-e- ------------------------------------------- Ayo, karoghanum yem naev mi k’ich’ italeren
Ma arvan, et te räägite väga hästi. Ես--տն-ւ--եմ, -- դու--շա- --վ-եք-խ--ում: Ե- գ----- ե-- ո- դ--- շ-- լ-- ե- խ------ Ե- գ-ն-ւ- ե-, ո- դ-ւ- շ-տ լ-վ ե- խ-ս-ւ-: ---------------------------------------- Ես գտնում եմ, որ դուք շատ լավ եք խոսում: 0
Y-- -tn-m ye----or d-k’--ha- la---e---k-o-um Y-- g---- y--- v-- d--- s--- l-- y--- k----- Y-s g-n-m y-m- v-r d-k- s-a- l-v y-k- k-o-u- -------------------------------------------- Yes gtnum yem, vor duk’ shat lav yek’ khosum
Need keeled on äärmiselt sarnased. Լե-ո--երը --վա-անի- -մ---ե- ի--ր: Լ-------- բ-------- ն--- ե- ի---- Լ-զ-ւ-ե-ը բ-վ-կ-ն-ն ն-ա- ե- ի-ա-: --------------------------------- Լեզուները բավականին նման են իրար: 0
Lezun-----a------n --a- -e---r-r L------- b-------- n--- y-- i--- L-z-n-r- b-v-k-n-n n-a- y-n i-a- -------------------------------- Lezunery bavakanin nman yen irar
Ma saan teist hästi aru. Ե- -ե--լ-վ եմ հաս-ա-ում: Ե- Ձ-- լ-- ե- հ--------- Ե- Ձ-զ լ-վ ե- հ-ս-ա-ո-մ- ------------------------ Ես Ձեզ լավ եմ հասկանում: 0
Y-s ---z---v--em-hask---m Y-- D--- l-- y-- h------- Y-s D-e- l-v y-m h-s-a-u- ------------------------- Yes Dzez lav yem haskanum
Kuid rääkida ja kirjutada on raske. Բայ- խո-ելն--ւ-գրե-- -ժվար-է: Բ--- խ----- ո- գ---- դ---- է- Բ-յ- խ-ս-լ- ո- գ-ե-ը դ-վ-ր է- ----------------------------- Բայց խոսելն ու գրելը դժվար է: 0
B---s- -h----n ---r--y d--v-r e B----- k------ u g---- d----- e B-y-s- k-o-e-n u g-e-y d-h-a- e ------------------------------- Bayts’ khoseln u grely dzhvar e
Ma teen veel palju vigu. Ես-դե- ս---նե- ---ա--ւմ: Ե- դ-- ս------ ե- ա----- Ե- դ-ռ ս-ա-ն-ր ե- ա-ո-մ- ------------------------ Ես դեռ սխալներ եմ անում: 0
Yes-d----skh-l--- -e-----m Y-- d--- s------- y-- a--- Y-s d-r- s-h-l-e- y-m a-u- -------------------------- Yes derr skhalner yem anum
Palun parandage mind alati. Խն--ո-- ե----- մ-շտ-ո--ղեք: Խ------ ե- ի-- մ--- ո------ Խ-դ-ո-մ ե- ի-ձ մ-շ- ո-ղ-ե-: --------------------------- Խնդրում եմ ինձ միշտ ուղղեք: 0
Kh----m ----in-z-mi--- u-h---k’ K------ y-- i--- m---- u------- K-n-r-m y-m i-d- m-s-t u-h-h-k- ------------------------------- Khndrum yem indz misht ughghek’
Teie hääldus on päris hea. Ձ-ր առ--ան-ւ-յունը-շա---ավ է: Ձ-- ա------------- շ-- լ-- է- Ձ-ր ա-ո-ա-ո-թ-ո-ն- շ-տ լ-վ է- ----------------------------- Ձեր առոգանությունը շատ լավ է: 0
Dzer ar-oga-ut’---y--h-t--a--e D--- a------------- s--- l-- e D-e- a-r-g-n-t-y-n- s-a- l-v e ------------------------------ Dzer arroganut’yuny shat lav e
Teil on väike aktsent. Դ--ք մ- -ոք- --ո-անու---ւն ո-ն-ք: Դ--- մ- փ--- ա------------ ո----- Դ-ւ- մ- փ-ք- ա-ո-ա-ո-թ-ո-ն ո-ն-ք- --------------------------------- Դուք մի փոքր առոգանություն ունեք: 0
Duk’ mi--’-o-’--ar-o-anu-’-un u-e-’ D--- m- p------ a------------ u---- D-k- m- p-v-k-r a-r-g-n-t-y-n u-e-’ ----------------------------------- Duk’ mi p’vok’r arroganut’yun unek’
Teie päritolust saab aru. Ձ--ցվ--- -- թ- --տե--- -- գ-լի-: Ձ------- է- թ- ո------ ե- գ----- Ձ-ա-վ-ւ- է- թ- ո-տ-ղ-ց ե- գ-լ-ս- -------------------------------- Ձգացվում է, թե որտեղից եք գալիս: 0
D-g-ts’v-m ---t’y- --rteg--ts’-yek’-g---s D--------- e- t--- v---------- y--- g---- D-g-t-’-u- e- t-y- v-r-e-h-t-’ y-k- g-l-s ----------------------------------------- Dzgats’vum e, t’ye vorteghits’ yek’ galis
Mis on teie emakeel? Ո-րն-է-Ձ-ր-------ի------ն: Ո--- է Ձ-- մ------ լ------ Ո-ր- է Ձ-ր մ-յ-ե-ի լ-զ-ւ-: -------------------------- Ո՞րն է Ձեր մայրենի լեզուն: 0
V--r--e-D--- --y-e-i-l-z-n V---- e D--- m------ l---- V-՞-n e D-e- m-y-e-i l-z-n -------------------------- VO՞rn e Dzer mayreni lezun
Käite te keelekursusel? Դո-----զվի դ--ընթա--՞ -- -ն--մ: Դ--- լ---- դ--------- ե- գ----- Դ-ւ- լ-զ-ի դ-ս-ն-ա-ի- ե- գ-ո-մ- ------------------------------- Դուք լեզվի դասընթացի՞ եք գնում: 0
Du-- le--i---sy-----s-i՞---k’----m D--- l---- d------------ y--- g--- D-k- l-z-i d-s-n-’-t-’-՞ y-k- g-u- ---------------------------------- Duk’ lezvi dasynt’ats’i՞ yek’ gnum
Millist õppematerjali te kasutate? Դ-ւք --ր ---ա-իրք--ե- օգ-----ծո-մ: Դ--- ո-- դ-------- ե- օ----------- Դ-ւ- ո-ր դ-ս-գ-ր-ն ե- օ-տ-գ-ր-ո-մ- ---------------------------------- Դուք ո՞ր դասագիրքն եք օգտագործում: 0
Duk’ vo-r d----ir--n-y--’ og-a--rt--m D--- v--- d--------- y--- o---------- D-k- v-՞- d-s-g-r-’- y-k- o-t-g-r-s-m ------------------------------------- Duk’ vo՞r dasagirk’n yek’ ogtagortsum
Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse. Ա----ահի- -ս-չգ---մ--թ- դ- -նչ-ես է կոչ-ո--: Ա-- պ---- ե- չ------ թ- դ- ի----- է կ------- Ա-ս պ-հ-ն ե- չ-ի-ե-, թ- դ- ի-չ-ե- է կ-չ-ո-մ- -------------------------------------------- Այս պահին ես չգիտեմ, թե դա ինչպես է կոչվում: 0
A-s----i- yes-ch’----m---’-- da i----p-s-e --ch---m A-- p---- y-- c-------- t--- d- i------- e k------- A-s p-h-n y-s c-’-i-e-, t-y- d- i-c-’-e- e k-c-’-u- --------------------------------------------------- Ays pahin yes ch’gitem, t’ye da inch’pes e koch’vum
Mul ei tule see nimi meelde. Ես-վ-----իրը---- ---ու-: Ե- վ-------- չ-- հ------ Ե- վ-ր-ա-ի-ը չ-մ հ-շ-ւ-: ------------------------ Ես վերնագիրը չեմ հիշում: 0
Y-s --------- --’y------hum Y-- v-------- c----- h----- Y-s v-r-a-i-y c-’-e- h-s-u- --------------------------- Yes vernagiry ch’yem hishum
Ma unustasin selle. Ե-----մո---ե---մ: Ե- դ- մ------ ե-- Ե- դ- մ-ռ-ց-լ ե-: ----------------- Ես դա մոռացել եմ: 0
Ye--d- -o-r-t-’y---y-m Y-- d- m---------- y-- Y-s d- m-r-a-s-y-l y-m ---------------------- Yes da morrats’yel yem

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Germaani keeled

Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!
Kas sa teadsid?
Katalaani keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis Kataloonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades katalaani keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest katalaani keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse. On oluline teada, et katalaani keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud katalaani keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. Katalaani keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse katalaani keelt juba aastakümneid. Õppige katalaani keelt, sellel keelel on tulevikku!