Vestmik

et Võõrkeelte õppimine   »   be Вывучаць замежныя мовы

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

Võõrkeelte õppimine

23 [дваццаць тры]

23 [dvatstsats’ try]

Вывучаць замежныя мовы

[Vyvuchats’ zamezhnyya movy]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kus te hispaania keelt õppisite? Дз---ы-----чалі-і---нску--мову? Д-- В- в------- і-------- м---- Д-е В- в-в-ч-л- і-п-н-к-ю м-в-? ------------------------------- Дзе Вы вывучалі іспанскую мову? 0
Dz- -y---v--halі іs-an-kuyu mo--? D-- V- v-------- і--------- m---- D-e V- v-v-c-a-і і-p-n-k-y- m-v-? --------------------------------- Dze Vy vyvuchalі іspanskuyu movu?
Oskate te ka portugali keelt? В- -ак-а---вал-даеце-пар-у-а--с-а-? В- т------ в-------- п------------- В- т-к-а-а в-л-д-е-е п-р-у-а-ь-к-й- ----------------------------------- Вы таксама валодаеце партугальскай? 0
Vy-t--sa----a-od-e--e-p-rt-ga--s-a-? V- t------ v--------- p------------- V- t-k-a-a v-l-d-e-s- p-r-u-a-’-k-y- ------------------------------------ Vy taksama valodaetse partugal’skay?
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt. Та-- яш-- я тр-шкі------аю-іт-л--нск--. Т--- я--- я т----- в------ і----------- Т-к- я-ч- я т-о-к- в-л-д-ю і-а-ь-н-к-й- --------------------------------------- Так, яшчэ я трошкі валодаю італьянскай. 0
T--, ------- -- trosh---v--oda-u і-al’yan--a-. T--- y------ y- t------ v------- і------------ T-k- y-s-c-e y- t-o-h-і v-l-d-y- і-a-’-a-s-a-. ---------------------------------------------- Tak, yashche ya troshkі valodayu іtal’yanskay.
Ma arvan, et te räägite väga hästi. Я-л--у, -----льм- -о-р- р---аўл-еце. Я л---- В- в----- д---- р----------- Я л-ч-, В- в-л-м- д-б-а р-з-а-л-е-е- ------------------------------------ Я лічу, Вы вельмі добра размаўляеце. 0
Y--l--hu---y vel’-і do-ra ---------y--se. Y- l----- V- v----- d---- r-------------- Y- l-c-u- V- v-l-m- d-b-a r-z-a-l-a-e-s-. ----------------------------------------- Ya lіchu, Vy vel’mі dobra razmaulyayetse.
Need keeled on äärmiselt sarnased. М----д--о----адо-н-я. М--- д----- п-------- М-в- д-в-л- п-д-б-ы-. --------------------- Мовы даволі падобныя. 0
M--y--a-ol- pa-o--yy-. M--- d----- p--------- M-v- d-v-l- p-d-b-y-a- ---------------------- Movy davolі padobnyya.
Ma saan teist hästi aru. Я В-с--об-- -аз----. Я В-- д---- р------- Я В-с д-б-а р-з-м-ю- -------------------- Я Вас добра разумею. 0
Ya--a--d---- raz-m---. Y- V-- d---- r-------- Y- V-s d-b-a r-z-m-y-. ---------------------- Ya Vas dobra razumeyu.
Kuid rääkida ja kirjutada on raske. Але--а-маў-----і-пі-а-- - ц----. А-- р--------- і п----- – ц----- А-е р-з-а-л-ц- і п-с-ц- – ц-ж-а- -------------------------------- Але размаўляць і пісаць – цяжка. 0
Ale-r---a----ts- і pі-a--- --ts--zh--. A-- r----------- і p------ – t-------- A-e r-z-a-l-a-s- і p-s-t-’ – t-y-z-k-. -------------------------------------- Ale razmaulyats’ і pіsats’ – tsyazhka.
Ma teen veel palju vigu. Я р---- -ш-э ш--- -амы-а-. Я р---- я--- ш--- п------- Я р-б-ю я-ч- ш-а- п-м-л-к- -------------------------- Я раблю яшчэ шмат памылак. 0
Y- --b-y--yas-che-s-mat-pa---a-. Y- r----- y------ s---- p------- Y- r-b-y- y-s-c-e s-m-t p-m-l-k- -------------------------------- Ya rablyu yashche shmat pamylak.
Palun parandage mind alati. Ка---ла-к-- п-п-------е---н- заўж--! К--- л----- п---------- м--- з------ К-л- л-с-а- п-п-а-л-й-е м-н- з-ў-д-! ------------------------------------ Калі ласка, папраўляйце мяне заўжды! 0
Ka-і-las--, -a----ly-ytse ----- z---hd-! K--- l----- p------------ m---- z------- K-l- l-s-a- p-p-a-l-a-t-e m-a-e z-u-h-y- ---------------------------------------- Kalі laska, papraulyaytse myane zauzhdy!
Teie hääldus on päris hea. У Вас -ал--м д--ра--в-маў-----. У В-- ц----- д----- в---------- У В-с ц-л-а- д-б-а- в-м-ў-е-н-. ------------------------------- У Вас цалкам добрае вымаўленне. 0
U---s t-------do-r-----ma-len--. U V-- t------ d----- v---------- U V-s t-a-k-m d-b-a- v-m-u-e-n-. -------------------------------- U Vas tsalkam dobrae vymaulenne.
Teil on väike aktsent. У -а- --в--ь--е---ік--а--э--. У В-- ч----- н------- а------ У В-с ч-в-ц- н-в-л-к- а-ц-н-. ----------------------------- У Вас чуваць невялікі акцэнт. 0
U -a- -hu-a--- -e--alі-- -k--en-. U V-- c------- n-------- a------- U V-s c-u-a-s- n-v-a-і-і a-t-e-t- --------------------------------- U Vas chuvats’ nevyalіkі aktsent.
Teie päritolust saab aru. М---а -азнац-, -д-у---В---рые-ал-. М---- п------- а----- В- п-------- М-ж-а п-з-а-ь- а-к-л- В- п-ы-х-л-. ---------------------------------- Можна пазнаць, адкуль Вы прыехалі. 0
Mozh-- pa-nat-’,-adk-----y ----k--l-. M----- p-------- a----- V- p--------- M-z-n- p-z-a-s-, a-k-l- V- p-y-k-a-і- ------------------------------------- Mozhna paznats’, adkul’ Vy pryekhalі.
Mis on teie emakeel? Я--я-В-ша ро--а- м---? Я--- В--- р----- м---- Я-а- В-ш- р-д-а- м-в-? ---------------------- Якая Ваша родная мова? 0
Yakaya----ha ----ay- mov-? Y----- V---- r------ m---- Y-k-y- V-s-a r-d-a-a m-v-? -------------------------- Yakaya Vasha rodnaya mova?
Käite te keelekursusel? В- ---хо-зіц--м-ў--- к-рсы? В- п--------- м----- к----- В- п-а-о-з-ц- м-ў-ы- к-р-ы- --------------------------- Вы праходзіце моўныя курсы? 0
Vy--r---odzіt-e mo--y-- -u---? V- p----------- m------ k----- V- p-a-h-d-і-s- m-u-y-a k-r-y- ------------------------------ Vy prakhodzіtse mounyya kursy?
Millist õppematerjali te kasutate? З ---м ----у--і-ам--ы-пр--уеце? З я--- п---------- В- п-------- З я-і- п-д-у-н-к-м В- п-а-у-ц-? ------------------------------- З якім падручнікам Вы працуеце? 0
Z-y---m padruc-n-k-m ---pr-ts--tse? Z y---- p----------- V- p---------- Z y-k-m p-d-u-h-і-a- V- p-a-s-e-s-? ----------------------------------- Z yakіm padruchnіkam Vy pratsuetse?
Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse. Ц--ер - ---м--- ўз-адаць--як-ё- -азыв-ец-а. Ц---- я н- м--- ў-------- я- ё- н---------- Ц-п-р я н- м-г- ў-г-д-ц-, я- ё- н-з-в-е-ц-. ------------------------------------------- Цяпер я не магу ўзгадаць, як ён называецца. 0
T--ape- ya-n- ---u uzg-d-ts-- yak---- ---y-ae---s-. T------ y- n- m--- u--------- y-- y-- n------------ T-y-p-r y- n- m-g- u-g-d-t-’- y-k y-n n-z-v-e-s-s-. --------------------------------------------------- Tsyaper ya ne magu uzgadats’, yak yon nazyvaetstsa.
Mul ei tule see nimi meelde. Я не-ма-у---г-д--ь -азв--па-р--ні--. Я н- м--- ў------- н---- п---------- Я н- м-г- ў-г-д-ц- н-з-у п-д-у-н-к-. ------------------------------------ Я не магу ўзгадаць назву падручніка. 0
Ya n--m-gu -zg--at-- -azv---adruc----a. Y- n- m--- u-------- n---- p----------- Y- n- m-g- u-g-d-t-’ n-z-u p-d-u-h-і-a- --------------------------------------- Ya ne magu uzgadats’ nazvu padruchnіka.
Ma unustasin selle. Я-я--заб--. Я я- з----- Я я- з-б-ў- ----------- Я яе забыў. 0
Ya -----za-yu. Y- y--- z----- Y- y-y- z-b-u- -------------- Ya yaye zabyu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Germaani keeled

Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!
Kas sa teadsid?
Katalaani keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis Kataloonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades katalaani keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest katalaani keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse. On oluline teada, et katalaani keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud katalaani keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. Katalaani keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse katalaani keelt juba aastakümneid. Õppige katalaani keelt, sellel keelel on tulevikku!