Vestmik

et Võõrkeelte õppimine   »   bg Изучаване на чужди езици

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

Võõrkeelte õppimine

23 [двайсет и три]

23 [dvayset i tri]

Изучаване на чужди езици

[Izuchavane na chuzhdi yezitsi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus te hispaania keelt õppisite? К----сте-у-ил- ис-анс-и? К--- с-- у---- и-------- К-д- с-е у-и-и и-п-н-к-? ------------------------ Къде сте учили испански? 0
Ky-e -t------l--is----ki? K--- s-- u----- i-------- K-d- s-e u-h-l- i-p-n-k-? ------------------------- Kyde ste uchili ispanski?
Oskate te ka portugali keelt? Может---и-да ----рите---п-рт-г--с-и? М----- л- д- г------- и п----------- М-ж-т- л- д- г-в-р-т- и п-р-у-а-с-и- ------------------------------------ Можете ли да говорите и португалски? 0
Mo----e-l- da-g---rit- i-p--tuga-s--? M------ l- d- g------- i p----------- M-z-e-e l- d- g-v-r-t- i p-r-u-a-s-i- ------------------------------------- Mozhete li da govorite i portugalski?
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt. Д-- г-во---и --л-----а-иа----. Д-- г----- и м---- и---------- Д-, г-в-р- и м-л-о и-а-и-н-к-. ------------------------------ Да, говоря и малко италиански. 0
D---go-o-y- i-m---o -ta-iansk-. D-- g------ i m---- i---------- D-, g-v-r-a i m-l-o i-a-i-n-k-. ------------------------------- Da, govorya i malko italianski.
Ma arvan, et te räägite väga hästi. М-с--- -----ворите мн----д---е. М----- ч- г------- м---- д----- М-с-я- ч- г-в-р-т- м-о-о д-б-е- ------------------------------- Мисля, че говорите много добре. 0
M-sly-,---- go--ri-e--no-o dob-e. M------ c-- g------- m---- d----- M-s-y-, c-e g-v-r-t- m-o-o d-b-e- --------------------------------- Mislya, che govorite mnogo dobre.
Need keeled on äärmiselt sarnased. Ези-и-е с--д-ст--б----и. Е------ с- д---- б------ Е-и-и-е с- д-с-а б-и-к-. ------------------------ Езиците са доста близки. 0
E-i-sit- -a-do-t- ---z-i. E------- s- d---- b------ E-i-s-t- s- d-s-a b-i-k-. ------------------------- Ezitsite sa dosta blizki.
Ma saan teist hästi aru. Аз---га-да-ги-р-зб-рам -обре. А- м--- д- г- р------- д----- А- м-г- д- г- р-з-и-а- д-б-е- ----------------------------- Аз мога да ги разбирам добре. 0
Az --g--da-g- -azbi--m---br-. A- m--- d- g- r------- d----- A- m-g- d- g- r-z-i-a- d-b-e- ----------------------------- Az moga da gi razbiram dobre.
Kuid rääkida ja kirjutada on raske. Но-гов----е-о и-пис---т--са-т--дн-. Н- г--------- и п------- с- т------ Н- г-в-р-н-т- и п-с-н-т- с- т-у-н-. ----------------------------------- Но говоренето и писането са трудни. 0
N- gov-re---- - -i-----o-sa t---n-. N- g--------- i p------- s- t------ N- g-v-r-n-t- i p-s-n-t- s- t-u-n-. ----------------------------------- No govoreneto i pisaneto sa trudni.
Ma teen veel palju vigu. В---о----р-----н--о ------. В-- о-- п---- м---- г------ В-е о-е п-а-я м-о-о г-е-к-. --------------------------- Все още правя много грешки. 0
V---o---h- --avya m-og- -re--ki. V-- o----- p----- m---- g------- V-e o-h-h- p-a-y- m-o-o g-e-h-i- -------------------------------- Vse oshche pravya mnogo greshki.
Palun parandage mind alati. Мо-я- -о-р---й---ме -инаги. М---- п--------- м- в------ М-л-, п-п-а-я-т- м- в-н-г-. --------------------------- Моля, поправяйте ме винаги. 0
Moly----o-r------- me---n-g-. M----- p---------- m- v------ M-l-a- p-p-a-y-y-e m- v-n-g-. ----------------------------- Molya, popravyayte me vinagi.
Teie hääldus on päris hea. П----н-ш-нието--и---м--го -обро. П------------- В- е м---- д----- П-о-з-о-е-и-т- В- е м-о-о д-б-о- -------------------------------- Произношението Ви е много добро. 0
P--iz-----n-e-o -------no-o --br-. P-------------- V- y- m---- d----- P-o-z-o-h-n-e-o V- y- m-o-o d-b-o- ---------------------------------- Proiznoshenieto Vi ye mnogo dobro.
Teil on väike aktsent. И---- -л-б акц-н-. И---- с--- а------ И-а-е с-а- а-ц-н-. ------------------ Имате слаб акцент. 0
Ima------b-a-tsent. I---- s--- a------- I-a-e s-a- a-t-e-t- ------------------- Imate slab aktsent.
Teie päritolust saab aru. Разби-- се --к-д----е. Р------ с- о----- с--- Р-з-и-а с- о-к-д- с-е- ---------------------- Разбира се откъде сте. 0
R---i-a-----tk--e----. R------ s- o----- s--- R-z-i-a s- o-k-d- s-e- ---------------------- Razbira se otkyde ste.
Mis on teie emakeel? К-къ- е -ай-и-ия---и е-ик? К---- е м-------- В- е---- К-к-в е м-й-и-и-т В- е-и-? -------------------------- Какъв е майчиният Ви език? 0
K-kyv-ye ma---iniy-t--- ye-i-? K---- y- m---------- V- y----- K-k-v y- m-y-h-n-y-t V- y-z-k- ------------------------------ Kakyv ye maychiniyat Vi yezik?
Käite te keelekursusel? Пос-щ-вате-л- е----в-кур-? П--------- л- е----- к---- П-с-щ-в-т- л- е-и-о- к-р-? -------------------------- Посещавате ли езиков курс? 0
Pos---c--v--e----y--ik-v -u-s? P------------ l- y------ k---- P-s-s-c-a-a-e l- y-z-k-v k-r-? ------------------------------ Poseshchavate li yezikov kurs?
Millist õppematerjali te kasutate? К-- уче--и- ----л--ате? К-- у------ и---------- К-й у-е-н-к и-п-л-в-т-? ----------------------- Кой учебник използвате? 0
K----c--bnik-i--olz---e? K-- u------- i---------- K-y u-h-b-i- i-p-l-v-t-? ------------------------ Koy uchebnik izpolzvate?
Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse. В-м-------не з-а- как----ка-в-. В м------ н- з--- к-- с- к----- В м-м-н-а н- з-а- к-к с- к-з-а- ------------------------------- В момента не зная как се казва. 0
V-m------ -- znay- --- s- k---a. V m------ n- z---- k-- s- k----- V m-m-n-a n- z-a-a k-k s- k-z-a- -------------------------------- V momenta ne znaya kak se kazva.
Mul ei tule see nimi meelde. Не -- с-щ-м-за-з-гла-и-то. Н- с- с---- з- з---------- Н- с- с-щ-м з- з-г-а-и-т-. -------------------------- Не се сещам за заглавието. 0
Ne-se-s--h-h------za-l--ie-o. N- s- s------- z- z---------- N- s- s-s-c-a- z- z-g-a-i-t-. ----------------------------- Ne se seshcham za zaglavieto.
Ma unustasin selle. Забр-в-- го. З------- г-- З-б-а-и- г-. ------------ Забравих го. 0
Z-b--v-k- g-. Z-------- g-- Z-b-a-i-h g-. ------------- Zabravikh go.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Germaani keeled

Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!
Kas sa teadsid?
Katalaani keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis Kataloonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades katalaani keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest katalaani keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse. On oluline teada, et katalaani keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud katalaani keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. Katalaani keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse katalaani keelt juba aastakümneid. Õppige katalaani keelt, sellel keelel on tulevikku!