Vestmik

et Minevik 1   »   hy Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [ութանասունմեկ]

81 [ut’anasunmek]

Past tense 1

[ants’yal 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
kirjutama գ--լ գ--- գ-ե- ---- գրել 0
g--l g--- g-e- ---- grel
Ta kirjutas kirja. Նա նա--կ-գ-եց: Ն- ն---- գ---- Ն- ն-մ-կ գ-ե-: -------------- Նա նամակ գրեց: 0
Na na--- --e--’ N- n---- g----- N- n-m-k g-e-s- --------------- Na namak grets’
Ja tema kirjutas kaardi. Ե--ն- -աց-կ --եց: Ե- ն- բ---- գ---- Ե- ն- բ-ց-կ գ-ե-: ----------------- Եվ նա բացիկ գրեց: 0
Ye- -a-ba-s’---g-e--’ Y-- n- b------ g----- Y-v n- b-t-’-k g-e-s- --------------------- Yev na bats’ik grets’
lugema կարդալ կ----- կ-ր-ա- ------ կարդալ 0
kar-al k----- k-r-a- ------ kardal
Ta luges ajakirja. Ն- --ր-ում է---մս--իրը: Ն- կ------ է- ա-------- Ն- կ-ր-ո-մ է- ա-ս-գ-ր-: ----------------------- Նա կարդում էր ամսագիրը: 0
Na -a-du---- a--a--ry N- k----- e- a------- N- k-r-u- e- a-s-g-r- --------------------- Na kardum er amsagiry
Ja ta luges raamatut. Եվ--ա-կ----ւմ-է--մ- -ի--: Ե- ն- կ------ է- մ- գ---- Ե- ն- կ-ր-ո-մ է- մ- գ-ր-: ------------------------- Եվ նա կարդում էր մի գիրք: 0
Y-- na ka-d-- er m----r-’ Y-- n- k----- e- m- g---- Y-v n- k-r-u- e- m- g-r-’ ------------------------- Yev na kardum er mi girk’
võtma վեր--ել վ------ վ-ր-ն-լ ------- վերցնել 0
v-r----el v-------- v-r-s-n-l --------- verts’nel
Ta võttis sigareti. Նա-մի սիգար-տ---ր-ր--: Ն- մ- ս------ վ------- Ն- մ- ս-գ-ր-տ վ-ր-ր-ց- ---------------------- Նա մի սիգարետ վերցրեց: 0
Na --------e- ve--s-r---’ N- m- s------ v---------- N- m- s-g-r-t v-r-s-r-t-’ ------------------------- Na mi sigaret verts’rets’
Ta võttis tüki šokolaadi. Նա-մի կտո---ո--լա---ե-ցրե-: Ն- մ- կ--- շ------ վ------- Ն- մ- կ-ո- շ-կ-լ-դ վ-ր-ր-ց- --------------------------- Նա մի կտոր շոկոլադ վերցրեց: 0
Na -i -t-- ---kol---v---s’-ets’ N- m- k--- s------- v---------- N- m- k-o- s-o-o-a- v-r-s-r-t-’ ------------------------------- Na mi ktor shokolad verts’rets’
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ն--ա-հա---ա-ի- ---եղ-լ- իս- նա---վ----իմ: Ն- ա---------- է- ե---- ի-- ն- հ--------- Ն- ա-հ-վ-տ-ր-մ է- ե-ե-, ի-կ ն- հ-վ-տ-ր-մ- ----------------------------------------- Նա անհավատարիմ էր եղել, իսկ նա հավատարիմ: 0
Na ---a-at-r-m-er ---------s---------tarim N- a---------- e- y------ i-- n- h-------- N- a-h-v-t-r-m e- y-g-e-, i-k n- h-v-t-r-m ------------------------------------------ Na anhavatarim er yeghel, isk na havatarim
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ն--ծ-ւյլ -ր ե-ե-, -ս--ն- -ան-ս-ր-էր: Ն- ծ---- է- ե---- ի-- ն- ջ------ է-- Ն- ծ-ւ-լ է- ե-ե-, ի-կ ն- ջ-ն-ս-ր է-: ------------------------------------ Նա ծույլ էր եղել, իսկ նա ջանասեր էր: 0
N- -su-l--r y--h-l----k----j-n---r-er N- t---- e- y------ i-- n- j------ e- N- t-u-l e- y-g-e-, i-k n- j-n-s-r e- ------------------------------------- Na tsuyl er yeghel, isk na janaser er
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ն--ա---տ--ր,--սկ-ն---ար-ւ-տ: Ն- ա---- է-- ի-- ն- հ------- Ն- ա-ք-տ է-, ի-կ ն- հ-ր-ւ-տ- ---------------------------- Նա աղքատ էր, իսկ նա հարուստ: 0
N- --hk--- ----i-- na-h-rust N- a------ e-- i-- n- h----- N- a-h-’-t e-, i-k n- h-r-s- ---------------------------- Na aghk’at er, isk na harust
Tal ei olnud raha vaid võlad. Նա փող--ուներ,--յլ-պ--տք--: Ն- փ-- չ------ ա-- պ------- Ն- փ-ղ չ-ւ-ե-, ա-լ պ-ր-ք-ր- --------------------------- Նա փող չուներ, այլ պարտքեր: 0
N- p’vo-- -h---er,-ayl----tk-y-r N- p----- c------- a-- p-------- N- p-v-g- c-’-n-r- a-l p-r-k-y-r -------------------------------- Na p’vogh ch’uner, ayl partk’yer
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ն-----ող-ւ----ն ---նե----յ--ձախ-րդությո-ն: Ն- հ----------- չ------ ա-- ձ------------- Ն- հ-ջ-ղ-ւ-յ-ւ- չ-ւ-ե-, ա-լ ձ-խ-ր-ո-թ-ո-ն- ------------------------------------------ Նա հաջողություն չուներ, այլ ձախորդություն: 0
Na ----gh-t’yun ----n--, a----za---r---’-un N- h----------- c------- a-- d------------- N- h-j-g-u-’-u- c-’-n-r- a-l d-a-h-r-u-’-u- ------------------------------------------- Na hajoghut’yun ch’uner, ayl dzakhordut’yun
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ն- չո-նե---ա-ո-ու-----, ա------ա-ողո-թյ--ն: Ն- չ----- հ------------ ա-- ա-------------- Ն- չ-ւ-ե- հ-ջ-ղ-ւ-յ-ւ-, ա-լ ա-հ-ջ-ղ-ւ-յ-ւ-: ------------------------------------------- Նա չուներ հաջողություն, այլ անհաջողություն: 0
N- -----er ha-o-hu--y-n---yl--nha--g-u---un N- c------ h------------ a-- a------------- N- c-’-n-r h-j-g-u-’-u-, a-l a-h-j-g-u-’-u- ------------------------------------------- Na ch’uner hajoghut’yun, ayl anhajoghut’yun
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Նա գոհ ---, -յ--դ---հ: Ն- գ-- չ--- ա-- դ----- Ն- գ-հ չ-ր- ա-լ դ-գ-հ- ---------------------- Նա գոհ չէր, այլ դժգոհ: 0
Na -oh c----- ay--dzh--h N- g-- c----- a-- d----- N- g-h c-’-r- a-l d-h-o- ------------------------ Na goh ch’er, ayl dzhgoh
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Նա--րջ-ն-----ր--այլ--ժ-ա--: Ն- ե------ չ--- ա-- դ------ Ն- ե-ջ-ն-կ չ-ր- ա-լ դ-բ-խ-: --------------------------- Նա երջանիկ չէր, այլ դժբախտ: 0
Na-yer--n-k -h--r,--y- d-----ht N- y------- c----- a-- d------- N- y-r-a-i- c-’-r- a-l d-h-a-h- ------------------------------- Na yerjanik ch’er, ayl dzhbakht
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ն---ամ--րել--չ-ր- -----ակա--ե-ի: Ն- հ-------- չ--- ա-- հ--------- Ն- հ-մ-կ-ե-ի չ-ր- ա-լ հ-կ-կ-ե-ի- -------------------------------- Նա համակրելի չէր, այլ հակակրելի: 0
N- ham-k-eli --’-r- a---h---kr-li N- h-------- c----- a-- h-------- N- h-m-k-e-i c-’-r- a-l h-k-k-e-i --------------------------------- Na hamakreli ch’er, ayl hakakreli

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...