Vestmik

et Sisseostud   »   hy Shopping

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [հիսունչորս]

54 [hisunch’vors]

Shopping

[gnumner]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ես---զ-ւմ ե- մ--ն-ե- գ-ել: Ե- ո----- ե- մ- ն--- գ---- Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- ն-ե- գ-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ մի նվեր գնել: 0
Y-s -z-- --- mi nv-- gnel Y-- u--- y-- m- n--- g--- Y-s u-u- y-m m- n-e- g-e- ------------------------- Yes uzum yem mi nver gnel
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Բա---ո- -անկ: Բ--- ո- թ---- Բ-յ- ո- թ-ն-: ------------- Բայց ոչ թանկ: 0
B-y----vo-h’-t’-nk B----- v---- t---- B-y-s- v-c-’ t-a-k ------------------ Bayts’ voch’ t’ank
Võib-olla käekott? Մ-գու-ե մ---այ-ւ--՞կ: Մ------ մ- պ--------- Մ-գ-ւ-ե մ- պ-յ-ւ-ա-կ- --------------------- Միգուցե մի պայուսա՞կ: 0
Migu-s-------pay---՞k M-------- m- p------- M-g-t-’-e m- p-y-s-՞- --------------------- Miguts’ye mi payusa՞k
Millist värvi te soovite? Ո՞--գ-ւյ---եք-ուզու-: Ո-- գ----- ե- ո------ Ո-ր գ-ւ-ն- ե- ո-զ-ւ-: --------------------- Ո՞ր գույնն եք ուզում: 0
VO-r-gu--- -ek’ -z-m V--- g---- y--- u--- V-՞- g-y-n y-k- u-u- -------------------- VO՞r guynn yek’ uzum
Musta, pruuni või valget? Ս--- մ-խրա-ո--յ-, --՞---իտ--: Ս--- մ----------- թ-- ս------ Ս-՞- մ-խ-ա-ո-՞-ն- թ-՞ ս-ի-ա-: ----------------------------- Սև՞, մոխրագու՞յն, թե՞ սպիտակ: 0
Se--, mo-------------y-՞-----ak S---- m----------- t---- s----- S-v-, m-k-r-g-՞-n- t-y-՞ s-i-a- ------------------------------- Sev՞, mokhragu՞yn, t’ye՞ spitak
Suurt või väikest? Փո՞ք--թ--մ--ծ: Փ---- թ- մ---- Փ-՞-ր թ- մ-՞-: -------------- Փո՞քր թե մե՞ծ: 0
P--o՞--- t------՞ts P------- t--- m---- P-v-՞-’- t-y- m-՞-s ------------------- P’vo՞k’r t’ye me՞ts
Tohin ma seda korra vaadata? Կար--ի՞ - -- -եսնե-: Կ------ է ս- տ------ Կ-ր-լ-՞ է ս- տ-ս-ե-: -------------------- Կարելի՞ է սա տեսնեմ: 0
Ka--l---e--- tesn-m K------ e s- t----- K-r-l-՞ e s- t-s-e- ------------------- Kareli՞ e sa tesnem
Kas see on nahast? Ս- --շվի----: Ս- կ------ է- Ս- կ-շ-ի-ց է- ------------- Սա կաշվի՞ց է: 0
S----sh---ts- e S- k--------- e S- k-s-v-՞-s- e --------------- Sa kashvi՞ts’ e
Või on ta kunstmaterjalist? Թ-՞ ա-հե-տ--ան -աշ-ի-: Թ-- ա--------- կ------ Թ-՞ ա-հ-ս-ա-ա- կ-շ-ի-: ---------------------- Թե՞ արհեստական կաշվից: 0
T’-e՞--rhes--ka- -ashv-t-’ T---- a--------- k-------- T-y-՞ a-h-s-a-a- k-s-v-t-’ -------------------------- T’ye՞ arhestakan kashvits’
Nahast loomulikult. Կ-շվ--ի----ե: Կ---- ի------ Կ-շ-ե ի-ա-կ-: ------------- Կաշվե իհարկե: 0
Kash-e---a-ke K----- i----- K-s-v- i-a-k- ------------- Kashve iharke
See on äärmiselt kvaliteetne. Ս-------պես-լ-վ--րա-ի է: Ս- հ------- լ-- ո---- է- Ս- հ-տ-ա-ե- լ-վ ո-ա-ի է- ------------------------ Սա հատկապես լավ որակի է: 0
S- -a-k-p-s -a---ora-- e S- h------- l-- v----- e S- h-t-a-e- l-v v-r-k- e ------------------------ Sa hatkapes lav voraki e
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Եվ-պա--ւ-ակը ի--ա-ես-----է----է: Ե- պ-------- ի------ շ-- է--- է- Ե- պ-յ-ւ-ա-ը ի-կ-պ-ս շ-տ է-ա- է- -------------------------------- Եվ պայուսակը իսկապես շատ էժան է: 0
Y-v -a--sa-y -s-a--s---at---h-n e Y-- p------- i------ s--- e---- e Y-v p-y-s-k- i-k-p-s s-a- e-h-n e --------------------------------- Yev payusaky iskapes shat ezhan e
See meeldib mulle. Ս---ն- դուր ---ա-ի-: Ս- ի-- դ--- է գ----- Ս- ի-ձ դ-ւ- է գ-լ-ս- -------------------- Սա ինձ դուր է գալիս: 0
S----d- -ur - -al-s S- i--- d-- e g---- S- i-d- d-r e g-l-s ------------------- Sa indz dur e galis
Ma võtan selle. Ս- վ-----ւ---մ: Ս- վ------- ե-- Ս- վ-ր-ն-ւ- ե-: --------------- Սա վերցնում եմ: 0
S- -e-ts’n-----m S- v-------- y-- S- v-r-s-n-m y-m ---------------- Sa verts’num yem
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Կա--՞ղ ե- ---ան--ել: Կ----- ե- փ--------- Կ-ր-՞- ե- փ-խ-ն-կ-լ- -------------------- Կարո՞ղ եմ փոխանակել: 0
K-ro--- y-- --v-kh-na-el K------ y-- p----------- K-r-՞-h y-m p-v-k-a-a-e- ------------------------ Karo՞gh yem p’vokhanakel
Loomulikult. Իհ-ր-ե: Ի------ Ի-ա-կ-: ------- Իհարկե: 0
Ih-r-e I----- I-a-k- ------ Iharke
Me pakime ta kingina ära. Մենք --պ-ս -վ-ր կփաթ-թ---րեն-: Մ--- ո---- ն--- կ------------- Մ-ն- ո-պ-ս ն-ե- կ-ա-ե-ա-ո-ե-ք- ------------------------------ Մենք որպես նվեր կփաթեթավորենք: 0
M-n---v--pe--n-er -p’--’yet--v--en-’ M---- v----- n--- k----------------- M-n-’ v-r-e- n-e- k-’-t-y-t-a-o-e-k- ------------------------------------ Menk’ vorpes nver kp’at’yet’avorenk’
Kassa on sealpool. Ա--տեղ-դ--մ-րկղն--: Ա----- դ-------- է- Ա-ն-ե- դ-ա-ա-կ-ն է- ------------------- Այնտեղ դրամարկղն է: 0
A-nte-h-dr--ar-g---e A------ d--------- e A-n-e-h d-a-a-k-h- e -------------------- Ayntegh dramarkghn e

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...