Vestmik

et Orienteerumine   »   hy Where is ... ?

41 [nelikümmend üks]

Orienteerumine

Orienteerumine

41 [քառասունմեկ]

41 [k’arrasunmek]

Where is ... ?

[koghmnoroshum]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kus asub turistiinfo? Ո-տ--ղ - գտնվ-ւ- -ո--ի-տ-կան -րասեն-ակ-: Ո----- է գ------ տ---------- գ---------- Ո-տ-՞- է գ-ն-ո-մ տ-ւ-ի-տ-կ-ն գ-ա-ե-յ-կ-: ---------------------------------------- Որտե՞ղ է գտնվում տուրիստական գրասենյակը: 0
Vor-e-g- ----nvum-t--is--k-- g-as-----y V------- e g----- t--------- g--------- V-r-e-g- e g-n-u- t-r-s-a-a- g-a-e-y-k- --------------------------------------- Vorte՞gh e gtnvum turistakan grasenyaky
Kas teil oleks mulle linnakaarti? Ք-ղ-քի ք--տ---ուն-՞ք-ինձ--ա-ա-: Ք----- ք----- ո----- ի-- հ----- Ք-ղ-ք- ք-ր-ե- ո-ն-՞- ի-ձ հ-մ-ր- ------------------------------- Քաղաքի քարտեզ ունե՞ք ինձ համար: 0
K’a-ha-’--k-art-- --e՞-’-i--z---m-r K-------- k------ u----- i--- h---- K-a-h-k-i k-a-t-z u-e-k- i-d- h-m-r ----------------------------------- K’aghak’i k’artez une՞k’ indz hamar
Kas siin saab hotellituba reserveerida? Կ--ո-ղ -- այ--եղ-հ-ու-ա-----ս-նյ-կ պ-----ել: Կ----- ե- ա----- հ--------- ս----- պ-------- Կ-ր-՞- ե- ա-ս-ե- հ-ո-ր-ն-ց- ս-ն-ա- պ-տ-ի-ե-: -------------------------------------------- Կարո՞ղ եմ այստեղ հյուրանոցի սենյակ պատվիրել: 0
K-ro-g--y-- ay-te-h-hy---n--s-- sen--k--a-v-r-l K------ y-- a------ h---------- s----- p------- K-r-՞-h y-m a-s-e-h h-u-a-o-s-i s-n-a- p-t-i-e- ----------------------------------------------- Karo՞gh yem aystegh hyuranots’i senyak patvirel
Kus asub vanalinn? Որ-ե՞ղ-- ք-ղ--ի հին մ--ը: Ո----- է ք----- հ-- մ---- Ո-տ-՞- է ք-ղ-ք- հ-ն մ-ս-: ------------------------- Որտե՞ղ է քաղաքի հին մասը: 0
Vo----------’-gha-’i --n m--y V------- e k-------- h-- m--- V-r-e-g- e k-a-h-k-i h-n m-s- ----------------------------- Vorte՞gh e k’aghak’i hin masy
Kus asub katedraal? Որտ--ղ----ա-ր--ա----: Ո----- է մ--- տ------ Ո-տ-՞- է մ-յ- տ-ճ-ր-: --------------------- Որտե՞ղ է մայր տաճարը: 0
Vo-t-՞g- e --yr tach--y V------- e m--- t------ V-r-e-g- e m-y- t-c-a-y ----------------------- Vorte՞gh e mayr tachary
Kus asub muuseum? Որ-ե՞ղ է-թ-ն-ա---ը: Ո----- է թ--------- Ո-տ-՞- է թ-ն-ա-ա-ը- ------------------- Որտե՞ղ է թանգարանը: 0
Vo-te՞gh-----anga-a-y V------- e t--------- V-r-e-g- e t-a-g-r-n- --------------------- Vorte՞gh e t’angarany
Kust saab postmarke osta? Ո-տ--ի՞ց --ր----մ--րոշ-ան---ե- գնե-: Ո------- կ---- ե- դ----------- գ---- Ո-տ-ղ-՞- կ-ր-ղ ե- դ-ո-մ-ն-շ-ե- գ-ե-: ------------------------------------ Որտեղի՞ց կարող եմ դրոշմանիշներ գնել: 0
V-----h-՞ts’ ----gh-ye- ---sh---i--n-- gn-l V----------- k----- y-- d------------- g--- V-r-e-h-՞-s- k-r-g- y-m d-o-h-a-i-h-e- g-e- ------------------------------------------- Vorteghi՞ts’ karogh yem droshmanishner gnel
Kust saab lilli osta? Որ-եղ--ց--արո- ---ծ-ղ-կ--ր գ---: Ո------- կ---- ե- ծ------- գ---- Ո-տ-ղ-՞- կ-ր-ղ ե- ծ-ղ-կ-ե- գ-ե-: -------------------------------- Որտեղի՞ց կարող եմ ծաղիկներ գնել: 0
V-r-eg-i՞t----ar--h-----ts---ikn---g--l V----------- k----- y-- t--------- g--- V-r-e-h-՞-s- k-r-g- y-m t-a-h-k-e- g-e- --------------------------------------- Vorteghi՞ts’ karogh yem tsaghikner gnel
Kust saab sõidupileteid osta? Որ-ե-ի՞--կարո- -մ---մսե----ել: Ո------- կ---- ե- տ----- գ---- Ո-տ-ղ-՞- կ-ր-ղ ե- տ-մ-ե- գ-ե-: ------------------------------ Որտեղի՞ց կարող եմ տոմսեր գնել: 0
Vort-ghi՞t-- kar-gh-y-----m-e--gn-l V----------- k----- y-- t----- g--- V-r-e-h-՞-s- k-r-g- y-m t-m-e- g-e- ----------------------------------- Vorteghi՞ts’ karogh yem tomser gnel
Kus asub sadam? Ո---՞ղ է -ա-ա---գի-տ-: Ո----- է ն------------ Ո-տ-՞- է ն-վ-հ-ն-ի-տ-: ---------------------- Որտե՞ղ է նավահանգիստը: 0
Vorte-------a--h----s-y V------- e n----------- V-r-e-g- e n-v-h-n-i-t- ----------------------- Vorte՞gh e navahangisty
Kus asub turg? Ո-տե՞- է -ուկան: Ո----- է շ------ Ո-տ-՞- է շ-ւ-ա-: ---------------- Որտե՞ղ է շուկան: 0
V-r-e՞g--e shuk-n V------- e s----- V-r-e-g- e s-u-a- ----------------- Vorte՞gh e shukan
Kus asub loss? Որտ----------ցը: Ո----- է ա------ Ո-տ-՞- է ա-ր-ց-: ---------------- Որտե՞ղ է ամրոցը: 0
V-rt---h----mrots-y V------- e a------- V-r-e-g- e a-r-t-’- ------------------- Vorte՞gh e amrots’y
Millal ekskursioon algab? Ե--- է -կս-ում-էքսկ-ւ-----: Ե--- է ս------ է----------- Ե-ր- է ս-ս-ո-մ է-ս-ո-ր-ի-ն- --------------------------- Ե՞րբ է սկսվում էքսկուրսիան: 0
Ye-rb - ---v-- ----k----an Y---- e s----- e---------- Y-՞-b e s-s-u- e-’-k-r-i-n -------------------------- Ye՞rb e sksvum ek’skursian
Millal ekskursioon lõppeb? Ե-րբ-է----ջ-նո---էքս-ո-ր-ի--: Ե--- է վ-------- է----------- Ե-ր- է վ-ր-ա-ո-մ է-ս-ո-ր-ի-ն- ----------------------------- Ե՞րբ է վերջանում էքսկուրսիան: 0
Y-՞r- e---rja-um e--s-u--i-n Y---- e v------- e---------- Y-՞-b e v-r-a-u- e-’-k-r-i-n ---------------------------- Ye՞rb e verjanum ek’skursian
Kui kaua ekskursioon kestab? Ի՞-չք---է ---ւմ-էք----ր--ա-: Ի------ է տ---- է----------- Ի-ն-ք-ն է տ-ո-մ է-ս-ո-ր-ի-ն- ---------------------------- Ի՞նչքան է տևում էքսկուրսիան: 0
I՞nch-k’-- e tevum--k’sk-r-i-n I--------- e t---- e---------- I-n-h-k-a- e t-v-m e-’-k-r-i-n ------------------------------ I՞nch’k’an e tevum ek’skursian
Ma sooviksin giidi, kes räägib saksa keelt. Ես -----մ--մ-է-ս-ո-ր-ա---, որ- ----ւմ - -երմ----են: Ե- ո----- ե- է------------ ո-- խ----- է գ---------- Ե- ո-զ-ւ- ե- է-ս-ո-ր-ա-ա-, ո-ը խ-ս-ւ- է գ-ր-ա-ե-ե-: --------------------------------------------------- Ես ուզում եմ էքսկուրսավար, որը խոսում է գերմաներեն: 0
Ye--u--m--em ek-sk-rsava-----ry kh-s-m e -er--n-ren Y-- u--- y-- e------------ v--- k----- e g--------- Y-s u-u- y-m e-’-k-r-a-a-, v-r- k-o-u- e g-r-a-e-e- --------------------------------------------------- Yes uzum yem ek’skursavar, vory khosum e germaneren
Ma sooviksin giidi, kes räägib itaalia keelt. Ե--ո--ում -- է-սկ--րս----, ո-ը-խ-ս--մ-է--տ-լե--ն: Ե- ո----- ե- է------------ ո-- խ----- է ի-------- Ե- ո-զ-ւ- ե- է-ս-ո-ր-ա-ա-, ո-ը խ-ս-ւ- է ի-ա-ե-ե-: ------------------------------------------------- Ես ուզում եմ էքսկուրսավար, որը խոսում է իտալերեն: 0
Y-s----m--e--e--s----a--r, -or----osum-e-i-al-ren Y-- u--- y-- e------------ v--- k----- e i------- Y-s u-u- y-m e-’-k-r-a-a-, v-r- k-o-u- e i-a-e-e- ------------------------------------------------- Yes uzum yem ek’skursavar, vory khosum e italeren
Ma sooviksin giidi, kes räägib prantsuse keelt. Ես-ո-զ--մ--մ-էք--ո-րսավ-ր,-ո-- խոսու- - ----ս-ր--: Ե- ո----- ե- է------------ ո-- խ----- է ֆ--------- Ե- ո-զ-ւ- ե- է-ս-ո-ր-ա-ա-, ո-ը խ-ս-ւ- է ֆ-ա-ս-ր-ն- -------------------------------------------------- Ես ուզում եմ էքսկուրսավար, որը խոսում է ֆրանսերեն: 0
Y-- u--- --m e-’s-ur-av--, -ory k-o----e --an-eren Y-- u--- y-- e------------ v--- k----- e f-------- Y-s u-u- y-m e-’-k-r-a-a-, v-r- k-o-u- e f-a-s-r-n -------------------------------------------------- Yes uzum yem ek’skursavar, vory khosum e franseren

Universaalne inglise keel

Inglise keel on kõige levinum keel maailmas. Aga mandariini või kõrg-hiina keelel on kõige rohkematel inimestel emakeeleks. Inglise keel on emakeeleks ‘ainult’ 350 miljonile inimesele. Samas on inglise keelel palju teisi keeli mõjutanud. 20. sajandi keskpaigast alate on see omandanud suurema tähenduse. Antud mõju on suuresti tingitud USA arenemisest superriigiks. Inglise keel on paljude riikide koolides esimeseks võõrkeeleks. Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad inglise keelt ametliku keelena. Inglise keel on paljudes riikide ametlikuksks või ühiseks keeleks. Samas on võimalik, et varsti võtavad inglise keele üle teised keeled. Inglise keel kuulub lääne-germaani keelte hulka. Seetõttu on ta tihedalt seotud näiteks saksa keelega. Kuid keel on viimase 1000 aasta jooksul oluliselt muutunud. Varem oli inglise keel käändeline keel. Enamik grammatilise funktsiooniga sõnalõppe on kadunud. Seetõttu võib inglise keelt lugeda isoleeritud keelte hulka. Seda tüüpi keel on sarnasem hiina kui saksa keelega. Tulevikus lihtsustub inglise keel veelgi. Ebaregulaarsed tegusõnad tõenäoliselt kaovad. Inglise keel on võrreldes teiste indoeuroopa keeltega lihtne. Aga inglise ortograafia on väga raske. Seda kuna inglise keele õigekiri ja hääldus erinevad üksteisest tugevasti. Inglise ortograafia on olnud sama juba sajandeid. Aga hääldus on oluliselt muutunud. Selle tulemusena kirjutatakse inglise keelt nii, nagu seda räägiti 1400. aastal. Ebareeglipärasusi leidub ka häälduses. Ainuüksi tähtede kombinatsioonile ough on 6 erinevat varianti! Proovi ise! – thorough, thought, through, rough, bough, cough .
Kas sa teadsid?
Slovaki keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 5 miljonile inimesele. See on lähedas suguluses külgneva tšehhi keelega. See on ühise mineviku tõttu Tšehhoslovakkias. Mõlema keele sõnavara on suures osas identne. Erinevusi leidub enamasti fonoloogias. Slovaki keel tekkis 10. sajandil paljude dialektide vormis. Väga pika aja jooksul mõjutasid seda ka naaberriikide keeled. Tänapäevane kirjakeel pandi seetõttu paika alles 19. sajandil. Seeläbi tehti paljud elemenedid, võrreldes tšehhi keelega, lihtsamaks. Paljud erinevad dialektid on jäänud püsima aga tänaseni. Slovaki keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Ning see on keel, mis teistele slaavi keelte rääkijatele kõige lihtsamini mõistetav on. Võib öelda, et slovaki keel on justkui vahepealne keel slaavi keeleruumis. Hea põhjus selle ilusa keelega tegeleda.