Vestmik

et Ettevalmistused reisiks   »   hy Preparing a trip

47 [nelikümmend seitse]

Ettevalmistused reisiks

Ettevalmistused reisiks

47 [քառասունյոթ]

47 [k’arrasunyot’]

Preparing a trip

[patrastvel ughevorut’yany]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Sa pead meie kohvri pakkima! Դ---պ--- --մե--ճ--պրուկ- փա-ե-: Դ-- պ--- է մ-- ճ-------- փ----- Դ-ւ պ-տ- է մ-ր ճ-մ-ր-ւ-ը փ-կ-ս- ------------------------------- Դու պետք է մեր ճամպրուկը փակես: 0
D- -etk- --me- ---m-ru-y p--kes D- p---- e m-- c-------- p----- D- p-t-’ e m-r c-a-p-u-y p-a-e- ------------------------------- Du petk’ e mer champruky p’akes
Sa ei tohi midagi unustada! Դ-ւ--պ-տ- --ո---- մոռա-ա-: Դ-- չ---- է ո---- մ------- Դ-ւ չ-ե-ք է ո-ի-չ մ-ռ-ն-ս- -------------------------- Դու չպետք է ոչինչ մոռանաս: 0
D- --’p-----e--och--n-h----r--nas D- c------- e v--------- m------- D- c-’-e-k- e v-c-’-n-h- m-r-a-a- --------------------------------- Du ch’petk’ e voch’inch’ morranas
Sul on suurt kohvrit vaja! Քե- -եծ --մ--ո-- --հ----վ--: Ք-- մ-- ճ------- է հ-------- Ք-զ մ-ծ ճ-մ-ր-ւ- է հ-ր-ա-ո-: ---------------------------- Քեզ մեծ ճամպրուկ է հարկավոր: 0
K-yez-met--cham---k-e h--kavor K---- m--- c------- e h------- K-y-z m-t- c-a-p-u- e h-r-a-o- ------------------------------ K’yez mets champruk e harkavor
Ära passi unusta! Չ--ռա-ա--ա-ձ---ի-դ! Չ------- ա--------- Չ-ո-ա-ա- ա-ձ-ա-ի-դ- ------------------- Չմոռանաս անձնագիրդ! 0
Ch’--r--n-- an-z-a---d! C---------- a---------- C-’-o-r-n-s a-d-n-g-r-! ----------------------- Ch’morranas andznagird!
Ära lennupiletit unusta! Չմ-ռ-ն-- ին-ն-թ--ի տ---դ! Չ------- ի-------- տ----- Չ-ո-ա-ա- ի-ք-ա-ի-ի տ-մ-դ- ------------------------- Չմոռանաս ինքնաթիռի տոմսդ! 0
Ch-m---an-s ink’---’-rri t--sd! C---------- i----------- t----- C-’-o-r-n-s i-k-n-t-i-r- t-m-d- ------------------------------- Ch’morranas ink’nat’irri tomsd!
Ära reisitšekke unusta! Չ----նաս -ամփ---ա----տ-մս-րը! Չ------- ճ---------- տ------- Չ-ո-ա-ա- ճ-մ-ո-դ-կ-ն տ-մ-ե-ը- ----------------------------- Չմոռանաս ճամփորդական տոմսերը! 0
C--mo---n-- -h--p’--rd-----t--s-ry! C---------- c------------- t------- C-’-o-r-n-s c-a-p-v-r-a-a- t-m-e-y- ----------------------------------- Ch’morranas champ’vordakan tomsery!
Võta päikesekreem kaasa. Ա-և---ու-ի-ք-ո-ք վ----ո- ---դ: Ա--------- ք---- վ------ հ---- Ա-և-յ-ո-ք- ք-ո-ք վ-ր-ր-ւ հ-տ-: ------------------------------ Արևայրուքի քսուք վերցրու հետդ: 0
A--va---k-i----uk----rts’-u-h-td A---------- k----- v------- h--- A-e-a-r-k-i k-s-k- v-r-s-r- h-t- -------------------------------- Arevayruk’i k’suk’ verts’ru hetd
Võta päikeseprillid kaasa. Ա--ի -կ-ոց-եր----ց-----ետդ: Ա--- ա------- վ------ հ---- Ա-և- ա-ն-ց-ե- վ-ր-ր-ւ հ-տ-: --------------------------- Արևի ակնոցներ վերցրու հետդ: 0
A-ev----n--s-n-- v--t-’----etd A---- a--------- v------- h--- A-e-i a-n-t-’-e- v-r-s-r- h-t- ------------------------------ Arevi aknots’ner verts’ru hetd
Võta päikesemüts kaasa. Գ---ր--վե----ւ հ-տդ: Գ----- վ------ հ---- Գ-խ-ր- վ-ր-ր-ւ հ-տ-: -------------------- Գլխարկ վերցրու հետդ: 0
G-kh-r- ve--s’r--h--d G------ v------- h--- G-k-a-k v-r-s-r- h-t- --------------------- Glkhark verts’ru hetd
Võtad sa tänavakaardi kaasa? Քարտեզ ու-ու՞- ---վե-ց----ք-- հետ: Ք----- ո------ ե- վ------ ք-- հ--- Ք-ր-ե- ո-զ-ւ-մ ե- վ-ր-ն-լ ք-զ հ-տ- ---------------------------------- Քարտեզ ուզու՞մ ես վերցնել քեզ հետ: 0
K’--te---zu՞m--e--v-rt---el-k-ye- h-t K------ u---- y-- v-------- k---- h-- K-a-t-z u-u-m y-s v-r-s-n-l k-y-z h-t ------------------------------------- K’artez uzu՞m yes verts’nel k’yez het
Võtad sa reisijuhi kaasa? Ո--եցույց ----ւ՞մ--ս-վեր---լ-ք-զ-հ--: Ո-------- ո------ ե- վ------ ք-- հ--- Ո-ղ-ց-ւ-ց ո-զ-ւ-մ ե- վ-ր-ն-լ ք-զ հ-տ- ------------------------------------- ՈՒղեցույց ուզու՞մ ես վերցնել քեզ հետ: 0
Ug-e----y--- -zu՞--yes v--t-’-e- k’y-- het U----------- u---- y-- v-------- k---- h-- U-h-t-’-y-s- u-u-m y-s v-r-s-n-l k-y-z h-t ------------------------------------------ Ughets’uyts’ uzu՞m yes verts’nel k’yez het
Võtad sa vihmavarju kaasa? Ան--ևանոց --զ-ւ՞---ս վ--ց-ել-ք---հ-տ: Ա-------- ո------ ե- վ------ ք-- հ--- Ա-ձ-և-ն-ց ո-զ-ւ-մ ե- վ-ր-ն-լ ք-զ հ-տ- ------------------------------------- Անձրևանոց ուզու՞մ ես վերցնել քեզ հետ: 0
A-dz--vanots’ uz-՞m-y-s v-rts’n---k’--z-het A------------ u---- y-- v-------- k---- h-- A-d-r-v-n-t-’ u-u-m y-s v-r-s-n-l k-y-z h-t ------------------------------------------- Andzrevanots’ uzu՞m yes verts’nel k’yez het
Mõtle pükstele, särkidele, sokkidele. Հի-իր-----տի,--ե--ա--պ-կն-րի-և գուլպ---րի---ս--: Հ---- տ------ վ------------- և գ--------- մ----- Հ-շ-ր տ-բ-տ-, վ-ր-ա-ա-ի-ն-ր- և գ-ւ-պ-ն-ր- մ-ս-ն- ------------------------------------------------ Հիշիր տաբատի, վերնաշապիկների և գուլպաների մասին: 0
H-sh-r --b-ti, -ern-s-ap---eri --v-gul---er--mas-n H----- t------ v-------------- y-- g-------- m---- H-s-i- t-b-t-, v-r-a-h-p-k-e-i y-v g-l-a-e-i m-s-n -------------------------------------------------- Hishir tabati, vernashapikneri yev gulpaneri masin
Mõtle lipsudele, vöödele, jakkidele. Հիշ-ր--ողկա-ի, -ոտ-- ---ա-կ--ի մա-ին: Հ---- փ------- գ---- և բ------ մ----- Հ-շ-ր փ-ղ-ա-ի- գ-տ-ւ և բ-ճ-ո-ի մ-ս-ն- ------------------------------------- Հիշիր փողկապի, գոտու և բաճկոնի մասին: 0
H-shi- p’-oghkapi-----u-y-v -ac-ko-i-m-s-n H----- p---------- g--- y-- b------- m---- H-s-i- p-v-g-k-p-, g-t- y-v b-c-k-n- m-s-n ------------------------------------------ Hishir p’voghkapi, gotu yev bachkoni masin
Mõtle pidžaamadele, öösärkidele ja T-särkidele. Հիշ---շա--կ- և-գ-շերա-ա-ի-- մ--ի-: Հ---- շ----- և գ----------- մ----- Հ-շ-ր շ-պ-կ- և գ-շ-ր-շ-պ-կ- մ-ս-ն- ---------------------------------- Հիշիր շապիկի և գիշերաշապիկի մասին: 0
H-sh-----ap---------i-he-a-h-p-k- m---n H----- s------ y-- g------------- m---- H-s-i- s-a-i-i y-v g-s-e-a-h-p-k- m-s-n --------------------------------------- Hishir shapiki yev gisherashapiki masin
Sul on vaja kingi, sandaale ja saapaid. Քե- հ--կա-որ -- -ո-----ր- -ա--ա-ն-- և-ե-կար--իտ---շի-ն--: Ք-- հ------- ե- կ-------- ս-------- և ե-------- կ-------- Ք-զ հ-ր-ա-ո- ե- կ-շ-կ-ե-, ս-ն-ա-ն-ր և ե-կ-ր-ճ-տ կ-շ-կ-ե-: --------------------------------------------------------- Քեզ հարկավոր են կոշիկներ, սանդալներ և երկարաճիտ կոշիկներ: 0
K’-ez --r---o--y-n ko-hi----, -and-l--- -e- ----a-ach-t-ko-hik--r K---- h------- y-- k--------- s-------- y-- y---------- k-------- K-y-z h-r-a-o- y-n k-s-i-n-r- s-n-a-n-r y-v y-r-a-a-h-t k-s-i-n-r ----------------------------------------------------------------- K’yez harkavor yen koshikner, sandalner yev yerkarachit koshikner
Sul on vaja taskurätte, seepi ja küünekääre. Ք-- հ-րկ--որ -ն թ--կի-ակն-ր, օճա- և ե-ուն-ներ---կրատ: Ք-- հ------- ե- թ----------- օ--- և ե--------- մ----- Ք-զ հ-ր-ա-ո- ե- թ-շ-ի-ա-ն-ր- օ-ա- և ե-ո-ն-ն-ր- մ-ր-տ- ----------------------------------------------------- Քեզ հարկավոր են թաշկինակներ, օճառ և եղունգների մկրատ: 0
K’ye- --r---or y-- t’-s-----kner, o-ha-r y-- ye-hu-gne-i-----t K---- h------- y-- t------------- o----- y-- y---------- m---- K-y-z h-r-a-o- y-n t-a-h-i-a-n-r- o-h-r- y-v y-g-u-g-e-i m-r-t -------------------------------------------------------------- K’yez harkavor yen t’ashkinakner, ocharr yev yeghungneri mkrat
Sul on vaja kammi, hambaharja ja hambapastat. Քեզ հա-կ-վո- -ն-ս--ր, --ա-ի--ոզ---կ և --ա-ի -ած---: Ք-- հ------- ե- ս---- ա---- խ------ և ա---- մ------ Ք-զ հ-ր-ա-ո- ե- ս-ն-, ա-ա-ի խ-զ-ն-կ և ա-ա-ի մ-ծ-ւ-: --------------------------------------------------- Քեզ հարկավոր են սանր, ատամի խոզանակ և ատամի մածուկ: 0
K-y-z-h-rk---- y-----nr, a-am- khoz--ak--ev a--m- --tsuk K---- h------- y-- s---- a---- k------- y-- a---- m----- K-y-z h-r-a-o- y-n s-n-, a-a-i k-o-a-a- y-v a-a-i m-t-u- -------------------------------------------------------- K’yez harkavor yen sanr, atami khozanak yev atami matsuk

Keelte tulevik

Hiina keelt räägib rohkem kui 1,3 miljardit inimest. Hiina keel on kõige kõneldum keel maailmas. Nii jääb see ka paljude aastate pärast. Paljude teiste keelte jaoks ei paista tuleviku nii helge. Kuna paljud kohalikud keeled surevad välja. Praegu räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. Kuid eksperdide arvates on enamik neist väljasuremisohus. Umbes 90% kõikidest keeltest kaovad. Enamik neist surevad välja juba sel sajandil. See tähendab, et iga päev kaob üks keel. Tulevikus muutub ka individuaalkeelte tähendus. Inglise keel on hetkel veel teisel kohal. Emakeelena kõnelejate arv aga ei jää samaks. Selle eest vastutab demograafiline areng. Mõne aastakümne pärast domineerivad juba teised keeled. Hindi/urdu ja araabia keel on peagi 2. ja 3. kohal. Inglise keelele jääb 4. koht. Saksa keel jääb täiesti esikümnest välja. Malai keel aga hakkab kuuluma tähtsamate keelte hulka. Kuigi palju keeli sureb välja, tekib ka uusi. Neist saavad hübriidkeeled. Keelehübriidide hakatakse eelkõige rääkima linnades. Arenevad täiesti uued keelevariandid. Nii et tulevikus saab olema mitmeid inglise keele vorme. Kogu maailmas kasvab oluliselt kakskeelsete inimeste hulk. Kuidas me räägime tulevikus, on hetkel veel ebaselge. Kuid isegi 100 aasta pärast on siiski olemas erinevad keeled. Seega õppimine ei lõppe niipea...
Kas sa teadsid?
Tšehhi keel on umbes 12 miljoni inimese emakeel. See kuulub lääneslaavi keelte hulka. Tšehhi ja slovaki keeled on väga sarnased. See on sellepärast, et neil mõlemal keelel on ühine minevik. Sellest hoolimata erinevad need keeled nii mõneski aspektis. Noorematel tšehhidel ja slovakkidel on mõnikord raskusi teineteisest arusaamisega. Leidub ka rääkijaid, kes ühte segakeelt kasutavad. Tšehhi kõnekeel eristub selgelt kirjakeelest. Võib öelda, et kõrgtšehhi keel eksisteerib peamiselt kirjavormis. Suuliselt kasutatakse seda ainult ametlikel üritustel või meedias. See range eraldamine on tšehhi keele tähtis iseloomujoon. Tšehhi keele grammatika ei ole väga lihtne. Näiteks on neil seitse käänet ja neli sugu. Lisaks pakub õppimine palju lõbu. Seejuures õpitakse palju uut.