Vestmik

et suur – väike   »   hy big – small

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [վաթսունութ]

68 [vat’sunut’]

big – small

[mets - p’vok’r]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
suur ja väike մեծ և -ո-ր մ-- և փ--- մ-ծ և փ-ք- ---------- մեծ և փոքր 0
m-t----v----ok-r m--- y-- p------ m-t- y-v p-v-k-r ---------------- mets yev p’vok’r
Elevant on suur. Փի-ը մեծ է: Փ--- մ-- է- Փ-ղ- մ-ծ է- ----------- Փիղը մեծ է: 0
P’--h- ---s-e P----- m--- e P-i-h- m-t- e ------------- P’ighy mets e
Hiir on väike. Մու-ը--ոք- -: Մ---- փ--- է- Մ-ւ-ը փ-ք- է- ------------- Մուկը փոքր է: 0
Muky p----’--e M--- p------ e M-k- p-v-k-r e -------------- Muky p’vok’r e
pime ja valge մութ-- -----վոր մ--- և լ------- մ-ւ- և լ-ւ-ա-ո- --------------- մութ և լուսավոր 0
m--’ y-v lusa--r m--- y-- l------ m-t- y-v l-s-v-r ---------------- mut’ yev lusavor
Öö on pime. Գի-երը-մո-թ-է: Գ----- մ--- է- Գ-շ-ր- մ-ւ- է- -------------- Գիշերը մութ է: 0
G---ery mu---e G------ m--- e G-s-e-y m-t- e -------------- Gishery mut’ e
Päev on valge. Օրը պ----ռ -: Օ-- պ----- է- Օ-ը պ-յ-ա- է- ------------- Օրը պայծառ է: 0
O---p--ts--r-e O-- p------- e O-y p-y-s-r- e -------------- Ory paytsarr e
vana ja noor ծեր-և-ե--տ--արդ ծ-- և ե-------- ծ-ր և ե-ի-ա-ա-դ --------------- ծեր և երիտասարդ 0
ts----ev-y-ri-----d t--- y-- y--------- t-e- y-v y-r-t-s-r- ------------------- tser yev yeritasard
Meie vanaisa on väga vana. Մեր պ--ի-- շ-տ ծ-ր է: Մ-- պ----- շ-- ծ-- է- Մ-ր պ-պ-կ- շ-տ ծ-ր է- --------------------- Մեր պապիկը շատ ծեր է: 0
Mer ----k--sha- ---r-e M-- p----- s--- t--- e M-r p-p-k- s-a- t-e- e ---------------------- Mer papiky shat tser e
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Յ-թան---ւ--տա-ի -ռաջ-ն- -րիտ--ար----: Յ--------- տ--- ա--- ն- ե-------- է-- Յ-թ-ն-ս-ւ- տ-ր- ա-ա- ն- ե-ի-ա-ա-դ է-: ------------------------------------- Յոթանասուն տարի առաջ նա երիտասարդ էր: 0
Y-t’a-a--n t-ri a---j-na ----ta--rd-er Y--------- t--- a---- n- y--------- e- Y-t-a-a-u- t-r- a-r-j n- y-r-t-s-r- e- -------------------------------------- Yot’anasun tari arraj na yeritasard er
ilus ja inetu գ-ղ-ց-- ---գ-ղ գ------ և տ--- գ-ղ-ց-կ և տ-ե- -------------- գեղեցիկ և տգեղ 0
ge----s-ik --- tgegh g--------- y-- t---- g-g-e-s-i- y-v t-e-h -------------------- geghets’ik yev tgegh
Liblikas on ilus. Թ--եռը --ղ-ց----: Թ----- գ------ է- Թ-թ-ռ- գ-ղ-ց-կ է- ----------------- Թիթեռը գեղեցիկ է: 0
T--t-y-----ge-----’i--e T--------- g--------- e T-i-’-e-r- g-g-e-s-i- e ----------------------- T’it’yerry geghets’ik e
Ämblik on inetu. Ս--դ- տգ-ղ -: Ս---- տ--- է- Ս-ր-ը տ-ե- է- ------------- Սարդը տգեղ է: 0
S-----------e S---- t---- e S-r-y t-e-h e ------------- Sardy tgegh e
paks ja kõhn գ-----ն---ր գ-- և ն---- գ-ր և ն-հ-ր ----------- գեր և նիհար 0
g-- y-v---har g-- y-- n---- g-r y-v n-h-r ------------- ger yev nihar
100 kilo kaaluv naine on paks. Կինը---րյու- --լ-գրա--վ -ե- -: Կ--- հ------ կ--------- գ-- է- Կ-ն- հ-ր-ո-ր կ-լ-գ-ա-ո- գ-ր է- ------------------------------ Կինը հարյուր կիլոգրամով գեր է: 0
K--- h-r--- k---gram-v -e- e K--- h----- k--------- g-- e K-n- h-r-u- k-l-g-a-o- g-r e ---------------------------- Kiny haryur kilogramov ger e
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Տ-ա-արդը--ի-ո----ի-ո-րամ-վ---հ-- -: Տ------- հ----- կ--------- ն---- է- Տ-ա-ա-դ- հ-ս-ւ- կ-լ-գ-ա-ո- ն-հ-ր է- ----------------------------------- Տղամարդը հիսուն կիլոգրամով նիհար է: 0
Tg-amardy-h-s-n ---o---mo--nih-r e T-------- h---- k--------- n---- e T-h-m-r-y h-s-n k-l-g-a-o- n-h-r e ---------------------------------- Tghamardy hisun kilogramov nihar e
kallis ja odav թա-կ-և է-ան թ--- և է--- թ-ն- և է-ա- ----------- թանկ և էժան 0
t---- ye- --han t---- y-- e---- t-a-k y-v e-h-n --------------- t’ank yev ezhan
Auto on kallis. Մե--ն-- թ-ն- է: Մ------ թ--- է- Մ-ք-ն-ն թ-ն- է- --------------- Մեքենան թանկ է: 0
Mek’---a- -’----e M-------- t---- e M-k-y-n-n t-a-k e ----------------- Mek’yenan t’ank e
Ajaleht on odav. Թե-թը----- -: Թ---- է--- է- Թ-ր-ը է-ա- է- ------------- Թերթը էժան է: 0
T’--r-’y-ezha- e T------- e---- e T-y-r-’- e-h-n e ---------------- T’yert’y ezhan e

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...