Vestmik

et Puhkusetegevused   »   hy Vacation activities

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [քառասունութ]

48 [k’arrasunut’]

Vacation activities

[aktiv ardzakurd]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Լող-փ- -ա-ո---է: Լ----- մ----- է- Լ-ղ-փ- մ-ք-ւ- է- ---------------- Լողափը մաքուր է: 0
Logha-’--m----r e L------- m----- e L-g-a-’- m-k-u- e ----------------- Loghap’y mak’ur e
Kas seal saab supelda? Կ-ր--- ե-- --նտ-ղ ----լ: Կ----- ե-- ա----- լ----- Կ-ր-՞- ե-ք ա-ն-ե- լ-ղ-լ- ------------------------ Կարո՞ղ ենք այնտեղ լողալ: 0
Ka--՞---yenk’---nte-h -o-hal K------ y---- a------ l----- K-r-՞-h y-n-’ a-n-e-h l-g-a- ---------------------------- Karo՞gh yenk’ ayntegh loghal
Kas seal suplemine pole ohtlik? Վտա-գա--ր է-ա----- լ-ղ---: Վ-------- է ա----- լ------ Վ-ա-գ-վ-ր է ա-ն-ե- լ-ղ-լ-: -------------------------- Վտանգավոր է այնտեղ լողալը: 0
Vtangavor e --nte-h--o-haly V-------- e a------ l------ V-a-g-v-r e a-n-e-h l-g-a-y --------------------------- Vtangavor e ayntegh loghaly
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Կա--լի՞-է --ս-եղ հ--անո--------: Կ------ է ա----- հ------ վ------ Կ-ր-լ-՞ է ա-ս-ե- հ-վ-ն-ց վ-ր-ե-: -------------------------------- Կարելի՞ է այստեղ հովանոց վարձել: 0
Ka-e--՞----yste-- ho---ots--va--zel K------ e a------ h-------- v------ K-r-l-՞ e a-s-e-h h-v-n-t-’ v-r-z-l ----------------------------------- Kareli՞ e aystegh hovanots’ vardzel
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Կ-ր--------յս-եղ պա-կ-----ռ-վա-ձե-: Կ------ է ա----- պ--------- վ------ Կ-ր-լ-՞ է ա-ս-ե- պ-ռ-ե-ա-ո- վ-ր-ե-: ----------------------------------- Կարելի՞ է այստեղ պառկելաթոռ վարձել: 0
Kar-li- e a--t-g- ------lat-vo-- var--el K------ e a------ p------------- v------ K-r-l-՞ e a-s-e-h p-r-k-l-t-v-r- v-r-z-l ---------------------------------------- Kareli՞ e aystegh parrkelat’vorr vardzel
Kas siin saab paati laenutada? Հնա--վո՞ր - այ-տ-- ն-վ-կ ---ձ--: Հ-------- է ա----- ն---- վ------ Հ-ա-ա-ո-ր է ա-ս-ե- ն-վ-կ վ-ր-ե-: -------------------------------- Հնարավո՞ր է այստեղ նավակ վարձել: 0
Hn--a-o-- - ay-teg- nav-k -----el H-------- e a------ n---- v------ H-a-a-o-r e a-s-e-h n-v-k v-r-z-l --------------------------------- Hnaravo՞r e aystegh navak vardzel
Ma surfaks hea meelega. Ես --ա-կ---յ------ինգով --ա---լ: Ե- կ--------- ս-------- զ------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ս-ր-ի-գ-վ զ-ա-վ-լ- -------------------------------- Ես կցանկանայի սերֆինգով զբաղվել: 0
Ye- -t-’a---n-y- s-r-i-g-- z-a-hv-l Y-- k----------- s-------- z------- Y-s k-s-a-k-n-y- s-r-i-g-v z-a-h-e- ----------------------------------- Yes kts’ankanayi serfingov zbaghvel
Ma sukelduks hea meelega. Ես-կ-ան-ա--յի սո-զ-ել: Ե- կ--------- ս------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ս-ւ-վ-լ- ---------------------- Ես կցանկանայի սուզվել: 0
Ye--kt--an-a-ay----zv-l Y-- k----------- s----- Y-s k-s-a-k-n-y- s-z-e- ----------------------- Yes kts’ankanayi suzvel
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Ես կց-նկ----ի--րա-ա---կն---- զ-աղվե-: Ե- կ--------- ջ------------- զ------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ջ-ա-ա-ո-կ-ե-ո- զ-ա-վ-լ- ------------------------------------- Ես կցանկանայի ջրադահուկներով զբաղվել: 0
Ye--kt-’ank----i-j-a-ahu-n-r-- -ba-hvel Y-- k----------- j------------ z------- Y-s k-s-a-k-n-y- j-a-a-u-n-r-v z-a-h-e- --------------------------------------- Yes kts’ankanayi jradahuknerov zbaghvel
Kas siin saab lainelauda laenutada? Կա-ել-- է ---ֆինգի--ախտա---արձել: Կ------ է ս------- տ----- վ------ Կ-ր-լ-՞ է ս-ր-ի-գ- տ-խ-ա- վ-ր-ե-: --------------------------------- Կարելի՞ է սերֆինգի տախտակ վարձել: 0
Ka--l---e----f-ng- t--hta- -ar--el K------ e s------- t------ v------ K-r-l-՞ e s-r-i-g- t-k-t-k v-r-z-l ---------------------------------- Kareli՞ e serfingi takhtak vardzel
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Կարե--՞-- ------զ--ի-հ-գ-ւս--վ--ձե-: Կ------ է ջ--------- հ------ վ------ Կ-ր-լ-՞ է ջ-ա-ո-զ-կ- հ-գ-ւ-տ վ-ր-ե-: ------------------------------------ Կարելի՞ է ջրասուզակի հագուստ վարձել: 0
Kar-li--e-j-a-uz-ki-h-gu-t-------l K------ e j-------- h----- v------ K-r-l-՞ e j-a-u-a-i h-g-s- v-r-z-l ---------------------------------- Kareli՞ e jrasuzaki hagust vardzel
Kas siin saab veesuuski laenutada? Կ-ր-լ-՞ է--ր-դահ--- վ--ձել: Կ------ է ջ-------- վ------ Կ-ր-լ-՞ է ջ-ա-ա-ո-կ վ-ր-ե-: --------------------------- Կարելի՞ է ջրադահուկ վարձել: 0
K-r-li- - ---da-------d--l K------ e j------- v------ K-r-l-՞ e j-a-a-u- v-r-z-l -------------------------- Kareli՞ e jradahuk vardzel
Ma olen alles algaja. Ես -կ-նակ--մ: Ե- ս----- ե-- Ե- ս-ս-ա- ե-: ------------- Ես սկսնակ եմ: 0
Ye- ------ -em Y-- s----- y-- Y-s s-s-a- y-m -------------- Yes sksnak yem
Ma olen keskmisel tasemel. Ես մ-ջ-ն-կա--ի-ը-դո-ն---ւ-յ---նե- -ւն--: Ե- մ---- կ---- ը----------------- ո----- Ե- մ-ջ-ն կ-ր-ի ը-դ-ւ-ա-ո-թ-ո-ն-ե- ո-ն-մ- ---------------------------------------- Ես միջին կարգի ընդունակություններ ունեմ: 0
Y-- m---- k--gi ---un-k-t-y----r unem Y-- m---- k---- y--------------- u--- Y-s m-j-n k-r-i y-d-n-k-t-y-n-e- u-e- ------------------------------------- Yes mijin kargi yndunakut’yunner unem
Ma olen sellega juba tuttav. Ես -- լ-- -իտ--: Ե- դ- լ-- գ----- Ե- դ- լ-վ գ-տ-մ- ---------------- Ես դա լավ գիտեմ: 0
Y-- d---a---it-m Y-- d- l-- g---- Y-s d- l-v g-t-m ---------------- Yes da lav gitem
Kus on suusatõstuk? Ո-տ-՞--է-դ--ու-ային -ոպա----ի-: Ո----- է դ--------- ճ---------- Ո-տ-՞- է դ-հ-ւ-ա-ի- ճ-պ-ն-ւ-ի-: ------------------------------- Որտե՞ղ է դահուկային ճոպանուղին: 0
V-rte՞g----dahuk-yin c--p-nug-in V------- e d-------- c---------- V-r-e-g- e d-h-k-y-n c-o-a-u-h-n -------------------------------- Vorte՞gh e dahukayin chopanughin
Kas sul on suusad kaasas? Դ-----ները մո՞տդ---: Դ--------- մ---- ե-- Դ-հ-ւ-ն-ր- մ-՞-դ ե-: -------------------- Դահուկները մո՞տդ են: 0
Da-uk-e-y mo՞t- -en D-------- m---- y-- D-h-k-e-y m-՞-d y-n ------------------- Dahuknery mo՞td yen
Kas sul on suusasaapad kaasas? Դա---կի---շիկ---ը մ-՞-- --: Դ------ կ-------- մ---- ե-- Դ-հ-ւ-ի կ-շ-կ-ե-ը մ-՞-դ ե-: --------------------------- Դահուկի կոշիկները մո՞տդ են: 0
D-h-ki k-shi--er- --՞----en D----- k--------- m---- y-- D-h-k- k-s-i-n-r- m-՞-d y-n --------------------------- Dahuki koshiknery mo՞td yen

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.