Vestmik

et Võõrkeelte õppimine   »   sv Lära främmande språk

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

Võõrkeelte õppimine

23 [tjugotre]

Lära främmande språk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kus te hispaania keelt õppisite? Var-ha- n---är- er s-a----? V-- h-- n- l--- e- s------- V-r h-r n- l-r- e- s-a-s-a- --------------------------- Var har ni lärt er spanska? 0
Oskate te ka portugali keelt? Kan-ni---rt----i-ka------? K-- n- p----------- o----- K-n n- p-r-u-i-i-k- o-k-å- -------------------------- Kan ni portugisiska också? 0
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt. Ja--oc- --g-ka- o-k---lite i--l-e-ska. J-- o-- j-- k-- o---- l--- i---------- J-, o-h j-g k-n o-k-å l-t- i-a-i-n-k-. -------------------------------------- Ja, och jag kan också lite italienska. 0
Ma arvan, et te räägite väga hästi. Jag tyc-e----t--- pr-tar--y---t ---. J-- t----- a-- n- p----- m----- b--- J-g t-c-e- a-t n- p-a-a- m-c-e- b-a- ------------------------------------ Jag tycker att ni pratar mycket bra. 0
Need keeled on äärmiselt sarnased. Sp--ken--- ----ka---ka. S------ ä- g----- l---- S-r-k-n ä- g-n-k- l-k-. ----------------------- Språken är ganska lika. 0
Ma saan teist hästi aru. J-g f-----r-de- -r-. J-- f------ d-- b--- J-g f-r-t-r d-m b-a- -------------------- Jag förstår dem bra. 0
Kuid rääkida ja kirjutada on raske. M------a-oc- -k-iva-är -v-rt. M-- t--- o-- s----- ä- s----- M-n t-l- o-h s-r-v- ä- s-å-t- ----------------------------- Men tala och skriva är svårt. 0
Ma teen veel palju vigu. Ja--gör-fo-t-----d---ån---f-l. J-- g-- f---------- m---- f--- J-g g-r f-r-f-r-n-e m-n-a f-l- ------------------------------ Jag gör fortfarande många fel. 0
Palun parandage mind alati. Var---ä-l oc- rä-t--m-- allt--. V-- s---- o-- r---- m-- a------ V-r s-ä-l o-h r-t-a m-g a-l-i-. ------------------------------- Var snäll och rätta mig alltid. 0
Teie hääldus on päris hea. Er- uttal är-r--tigt-br-. E-- u---- ä- r------ b--- E-t u-t-l ä- r-k-i-t b-a- ------------------------- Ert uttal är riktigt bra. 0
Teil on väike aktsent. Ni har--- li-en--ry---n-. N- h-- e- l---- b-------- N- h-r e- l-t-n b-y-n-n-. ------------------------- Ni har en liten brytning. 0
Teie päritolust saab aru. M---h-------------m----i-r-n. M-- h--- v-- n- k----- i----- M-n h-r- v-r n- k-m-e- i-r-n- ----------------------------- Man hör, var ni kommer ifrån. 0
Mis on teie emakeel? V--ket--r-----m--ers---? V----- ä- e-- m--------- V-l-e- ä- e-t m-d-r-m-l- ------------------------ Vilket är ert modersmål? 0
Käite te keelekursusel? Gå- ni--- -p--kk--s? G-- n- p- s--------- G-r n- p- s-r-k-u-s- -------------------- Går ni på språkkurs? 0
Millist õppematerjali te kasutate? Vil-et --------l----änd-- -i? V----- l-------- a------- n-- V-l-e- l-r-m-d-l a-v-n-e- n-? ----------------------------- Vilket läromedel använder ni? 0
Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse. J-g---- --te--ust nu, --d-----h---r. J-- v-- i--- j--- n-- v-- d-- h----- J-g v-t i-t- j-s- n-, v-d d-t h-t-r- ------------------------------------ Jag vet inte just nu, vad det heter. 0
Mul ei tule see nimi meelde. J-g-k-mm-r i-t- ihå- tit--n. J-- k----- i--- i--- t------ J-g k-m-e- i-t- i-å- t-t-l-. ---------------------------- Jag kommer inte ihåg titeln. 0
Ma unustasin selle. J-g -ar-g--mt---t. J-- h-- g---- d--- J-g h-r g-ö-t d-t- ------------------ Jag har glömt det. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Germaani keeled

Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!
Kas sa teadsid?
Katalaani keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis Kataloonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades katalaani keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest katalaani keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse. On oluline teada, et katalaani keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud katalaani keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. Katalaani keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse katalaani keelt juba aastakümneid. Õppige katalaani keelt, sellel keelel on tulevikku!