Vestmik

et midagi soovima   »   hy to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [յոթանասուն]

70 [yot’anasun]

to like something

[inch’ vor ban sirel]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ՈՒ-ո--մ եք-ծ-ել: Ո------ ե- ծ---- Ո-զ-ւ-մ ե- ծ-ե-: ---------------- ՈՒզու՞մ եք ծխել: 0
U---m------tsk-el U---- y--- t----- U-u-m y-k- t-k-e- ----------------- Uzu՞m yek’ tskhel
Kas te sooviksite tantsida? Ո-զու-- -ք--ար-լ: Ո------ ե- պ----- Ո-զ-ւ-մ ե- պ-ր-լ- ----------------- ՈՒզու՞մ եք պարել: 0
Uzu-m--ek’--a-el U---- y--- p---- U-u-m y-k- p-r-l ---------------- Uzu՞m yek’ parel
Kas te sooviksite jalutama minna? ՈՒ----մ-ե- -բ--ն--: Ո------ ե- զ------- Ո-զ-ւ-մ ե- զ-ո-ն-լ- ------------------- ՈՒզու՞մ եք զբոսնել: 0
Uz-՞- ---- zb-sn-l U---- y--- z------ U-u-m y-k- z-o-n-l ------------------ Uzu՞m yek’ zbosnel
Ma sooviksin suitsetada. Ե- ---ու- եմ---ել: Ե- ո----- ե- ծ---- Ե- ո-զ-ւ- ե- ծ-ե-: ------------------ Ես ուզում եմ ծխել: 0
Y-- u-um--em-tsk--l Y-- u--- y-- t----- Y-s u-u- y-m t-k-e- ------------------- Yes uzum yem tskhel
Soovid sa sigaretti? Ծխա-ոտ---զու՞---ս: Ծ----- ո------ ե-- Ծ-ա-ո- ո-զ-ւ-մ ե-: ------------------ Ծխախոտ ուզու՞մ ես: 0
Ts---kho- ---՞m --s T-------- u---- y-- T-k-a-h-t u-u-m y-s ------------------- Tskhakhot uzu՞m yes
Ta soovib tuld. Նա---ռ-- --ու----: Ն- վ---- է ո------ Ն- վ-ռ-չ է ո-զ-ւ-: ------------------ Նա վառիչ է ուզում: 0
Na -ar--c-’-e ---m N- v------- e u--- N- v-r-i-h- e u-u- ------------------ Na varrich’ e uzum
Ma sooviksin midagi juua. Ն--ինչ որ բա---------- խ-ել: Ն- ի-- ո- բ-- է ո----- խ---- Ն- ի-չ ո- բ-ն է ո-զ-ւ- խ-ե-: ---------------------------- Նա ինչ որ բան է ուզում խմել: 0
Na-inc---vor ba- - u-u-----el N- i---- v-- b-- e u--- k---- N- i-c-’ v-r b-n e u-u- k-m-l ----------------------------- Na inch’ vor ban e uzum khmel
Ma sooviksin midagi süüa. Ե---ւ-ու--եմ ին--ո---ան -ւտ-լ: Ե- ո----- ե- ի-- ո- բ-- ո----- Ե- ո-զ-ւ- ե- ի-չ ո- բ-ն ո-տ-լ- ------------------------------ Ես ուզում եմ ինչ որ բան ուտել: 0
Yes uz-- -e--inc-- v---b---u-el Y-- u--- y-- i---- v-- b-- u--- Y-s u-u- y-m i-c-’ v-r b-n u-e- ------------------------------- Yes uzum yem inch’ vor ban utel
Ma sooviksin veidi puhata. Ես --զում -մ--ի--ի---ա--ստան-լ: Ե- ո----- ե- մ- ք-- հ---------- Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- ք-չ հ-ն-ս-ա-ա-: ------------------------------- Ես ուզում եմ մի քիչ հանգստանալ: 0
Y-- uzu--y-m-m- ----h’ h--g----al Y-- u--- y-- m- k----- h--------- Y-s u-u- y-m m- k-i-h- h-n-s-a-a- --------------------------------- Yes uzum yem mi k’ich’ hangstanal
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ես-ուզ--մ եմ Ձ-զ-ի---որ-----հ-րցնել: Ե- ո----- ե- Ձ-- ի-- ո- բ-- հ------- Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ ի-չ ո- բ-ն հ-ր-ն-լ- ------------------------------------ Ես ուզում եմ Ձեզ ինչ որ բան հարցնել: 0
Ye- u---------z-- -nch’ -o---an---rt--nel Y-- u--- y-- D--- i---- v-- b-- h-------- Y-s u-u- y-m D-e- i-c-’ v-r b-n h-r-s-n-l ----------------------------------------- Yes uzum yem Dzez inch’ vor ban harts’nel
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ես-ո--ում -մ-Ձեզ -նչ--- բ-ն--նդ-ե-: Ե- ո----- ե- Ձ-- ի-- ո- բ-- խ------ Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ ի-չ ո- բ-ն խ-դ-ե-: ----------------------------------- Ես ուզում եմ Ձեզ ինչ որ բան խնդրել: 0
Y-s -zum---m-Dz-z--nch’---r---- khn--el Y-- u--- y-- D--- i---- v-- b-- k------ Y-s u-u- y-m D-e- i-c-’ v-r b-n k-n-r-l --------------------------------------- Yes uzum yem Dzez inch’ vor ban khndrel
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ես ո-------- -ե- --ավ--ե-: Ե- ո----- ե- Ձ-- հ-------- Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ հ-ա-ի-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ Ձեզ հրավիրել: 0
Yes uzum yem-Dz----r-vi--l Y-- u--- y-- D--- h------- Y-s u-u- y-m D-e- h-a-i-e- -------------------------- Yes uzum yem Dzez hravirel
Mida te soovite, palun? Ն-ր-ցե-,--՞նչ ե- ո-----: Ն------- ի--- ե- ո------ Ն-ր-ց-ք- ի-ն- ե- ո-զ-ւ-: ------------------------ Ներեցեք, ի՞նչ եք ուզում: 0
N--e-s-ye-’--i-nc---ye---u-um N----------- i----- y--- u--- N-r-t-’-e-’- i-n-h- y-k- u-u- ----------------------------- Nerets’yek’, i՞nch’ yek’ uzum
Soovite te kohvi? Սո-ր- ո-----մ-եք: Ս---- ո------ ե-- Ս-ւ-ճ ո-զ-ւ-մ ե-: ----------------- Սուրճ ուզու՞մ եք: 0
Su-ch-u-u---yek’ S---- u---- y--- S-r-h u-u-m y-k- ---------------- Surch uzu՞m yek’
Või soovite te pigem teed? Թ-՞---ե-- լ-վ------: Թ-- ա---- լ-- է թ--- Թ-՞ ա-ե-ի լ-վ է թ-յ- -------------------- Թե՞ ավելի լավ է թեյ: 0
T------v----la- --t’--y T---- a---- l-- e t---- T-y-՞ a-e-i l-v e t-y-y ----------------------- T’ye՞ aveli lav e t’yey
Me soovime koju sõita. Մ--ք -ւ--ւմ -ն--տուն-գնա-: Մ--- ո----- ե-- տ--- գ---- Մ-ն- ո-զ-ւ- ե-ք տ-ւ- գ-ա-: -------------------------- Մենք ուզում ենք տուն գնալ: 0
Men-- -zum--en----u---nal M---- u--- y---- t-- g--- M-n-’ u-u- y-n-’ t-n g-a- ------------------------- Menk’ uzum yenk’ tun gnal
Soovite te taksot? Տ---ի----ու-- ե-: Տ---- ո------ ե-- Տ-ք-ի ո-զ-ւ-մ ե-: ----------------- Տաքսի ուզու՞մ եք: 0
Ta---i-u-u-- y-k’ T----- u---- y--- T-k-s- u-u-m y-k- ----------------- Tak’si uzu՞m yek’
Nad soovivad helistada. Նրա---ո-զում -ն--ան---ա---: Ն---- ո----- ե- զ---------- Ն-ա-ք ո-զ-ւ- ե- զ-ն-ա-ա-ե-: --------------------------- Նրանք ուզում են զանգահարել: 0
Nra--’-u--m-yen z-n-ah--el N----- u--- y-- z--------- N-a-k- u-u- y-n z-n-a-a-e- -------------------------- Nrank’ uzum yen zangaharel

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.