թ---լա--ե---կ--ել- է
թույլատրել, կարելի է
թ-ւ-լ-տ-ե-, կ-ր-լ- է
--------------------
թույլատրել, կարելի է 0 t-uyla-r-l--kar--i et’uylatrel, kareli et-u-l-t-e-, k-r-l- e--------------------t’uylatrel, kareli e
Կար--ի- է -յ-տ-ղ-ծխել:
Կարելի՞ է այստեղ ծխել:
Կ-ր-լ-՞ է ա-ս-ե- ծ-ե-:
----------------------
Կարելի՞ է այստեղ ծխել: 0 K-r--i՞ e-a-----h -----lKareli՞ e aystegh tskhelK-r-l-՞ e a-s-e-h t-k-e-------------------------Kareli՞ e aystegh tskhel
Կար--ի՞-է-չ-կե--վ-վճ-րել:
Կարելի՞ է չեկերով վճարել:
Կ-ր-լ-՞ է չ-կ-ր-վ վ-ա-ե-:
-------------------------
Կարելի՞ է չեկերով վճարել: 0 Kar-li--e -h’-eke--v--ch-r-lKareli՞ e ch’yekerov vcharelK-r-l-՞ e c-’-e-e-o- v-h-r-l----------------------------Kareli՞ e ch’yekerov vcharel
Կ--ե--՞ է մի--ն ----իկ-վճարե-:
Կարելի՞ է միայն կանխիկ վճարել:
Կ-ր-լ-՞ է մ-ա-ն կ-ն-ի- վ-ա-ե-:
------------------------------
Կարելի՞ է միայն կանխիկ վճարել: 0 Kar-l-՞-e-m---n -an---- vc-a-elKareli՞ e miayn kankhik vcharelK-r-l-՞ e m-a-n k-n-h-k v-h-r-l-------------------------------Kareli՞ e miayn kankhik vcharel
Կ--ե----- -ա-գ-հա-ե-:
Կարելի՞ է զանգահարել:
Կ-ր-լ-՞ է զ-ն-ա-ա-ե-:
---------------------
Կարելի՞ է զանգահարել: 0 K----i-------g-har-lKareli՞ e zangaharelK-r-l-՞ e z-n-a-a-e---------------------Kareli՞ e zangaharel
Կ--ելի՞ - -նչ--- բան հա-----:
Կարելի՞ է ինչ որ բան հարցնել:
Կ-ր-լ-՞ է ի-չ ո- բ-ն հ-ր-ն-լ-
-----------------------------
Կարելի՞ է ինչ որ բան հարցնել: 0 Ka--l-՞ e-i-ch----- ban--ar-s’--lKareli՞ e inch’ vor ban harts’nelK-r-l-՞ e i-c-’ v-r b-n h-r-s-n-l---------------------------------Kareli՞ e inch’ vor ban harts’nel
Կար-լ-՞ - --չ--- բա- ասե-:
Կարելի՞ է ինչ որ բան ասել:
Կ-ր-լ-՞ է ի-չ ո- բ-ն ա-ե-:
--------------------------
Կարելի՞ է ինչ որ բան ասել: 0 Kare-i՞ e-i-c-’ v-----n -s-lKareli՞ e inch’ vor ban aselK-r-l-՞ e i-c-’ v-r b-n a-e-----------------------------Kareli՞ e inch’ vor ban asel
Կարել-- է---տ-լ:
Կարելի՞ է նստել:
Կ-ր-լ-՞ է ն-տ-լ-
----------------
Կարելի՞ է նստել: 0 K---l---e---t-lKareli՞ e nstelK-r-l-՞ e n-t-l---------------Kareli՞ e nstel
Կ---լ---- մեն---ն---ա---ք:
Կարելի՞ է մենյուն ստանանք:
Կ-ր-լ-՞ է մ-ն-ո-ն ս-ա-ա-ք-
--------------------------
Կարելի՞ է մենյուն ստանանք: 0 Ka--li--e---n--n -ta-an-’Kareli՞ e menyun stanank’K-r-l-՞ e m-n-u- s-a-a-k--------------------------Kareli՞ e menyun stanank’
Կար-լի՞ ---ռա-ձին ---րեն-:
Կարելի՞ է առանձին վճարենք:
Կ-ր-լ-՞ է ա-ա-ձ-ն վ-ա-ե-ք-
--------------------------
Կարելի՞ է առանձին վճարենք: 0 K-re-i- - ar-a-d------ha--nk’Kareli՞ e arrandzin vcharenk’K-r-l-՞ e a-r-n-z-n v-h-r-n-’-----------------------------Kareli՞ e arrandzin vcharenk’
Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali.
Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel.
Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest.
Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt.
Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame.
Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid.
See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel.
Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad.
Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi.
Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu.
Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud.
Meie mälu töötab nagu arhiiv.
Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida.
Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis.
Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles.
Aga õpitut on võimalik ka unustada.
Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu.
Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja.
Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole.
Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt.
Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud.
Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde.
Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini.
Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid.
Meil kõigil on mingid teatud huvid.
Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale.
Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest.
Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!