Vestmik

et Võõrkeelte õppimine   »   mk Учење на странски јазици

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

Võõrkeelte õppimine

23 [дваесет и три]

23 [dvayesyet i tri]

Учење на странски јазици

[Oochyeњye na stranski јazitzi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kus te hispaania keelt õppisite? Ка-- у-евте ----ски? К--- у----- ш------- К-д- у-е-т- ш-а-с-и- -------------------- Каде учевте шпански? 0
Kad-- --chy-vtye s-p-----? K---- o--------- s-------- K-d-e o-c-y-v-y- s-p-n-k-? -------------------------- Kadye oochyevtye shpanski?
Oskate te ka portugali keelt? Зна--е -и -с-- т-к--и---р--г-л-ки? З----- л- и--- т--- и п----------- З-а-т- л- и-т- т-к- и п-р-у-а-с-и- ---------------------------------- Знаете ли исто така и португалски? 0
Z-a--t-e-l- isto-t--- - po-t-ogu--s--? Z------- l- i--- t--- i p------------- Z-a-e-y- l- i-t- t-k- i p-r-o-g-a-s-i- -------------------------------------- Znayetye li isto taka i portoogualski?
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt. Да--а и----т--а -на--------- ит-лиј--с-и. Д-- а и--- т--- з--- и н---- и----------- Д-, а и-т- т-к- з-а- и н-ш-о и-а-и-а-с-и- ----------------------------------------- Да, а исто така знам и нешто италијански. 0
D---- -s-- t--a znam-i--y--hto -tal-јa---i. D-- a i--- t--- z--- i n------ i----------- D-, a i-t- t-k- z-a- i n-e-h-o i-a-i-a-s-i- ------------------------------------------- Da, a isto taka znam i nyeshto italiјanski.
Ma arvan, et te räägite väga hästi. Ја- -и-л------- В-- -бо---ат- ----- -обр-. Ј-- м----- д--- В-- з-------- м---- д----- Ј-с м-с-а- д-к- В-е з-о-у-а-е м-о-у д-б-о- ------------------------------------------ Јас мислам дека Вие зборувате многу добро. 0
Јa------am d-ek- -i-----or-o----e -n-g-oo ----o. Ј-- m----- d---- V--- z---------- m------ d----- Ј-s m-s-a- d-e-a V-y- z-o-o-v-t-e m-o-u-o d-b-o- ------------------------------------------------ Јas mislam dyeka Viye zboroovatye mnoguoo dobro.
Need keeled on äärmiselt sarnased. Ј-зи-ите-се-прил-чн---л---и. Ј------- с- п------- с------ Ј-з-ц-т- с- п-и-и-н- с-и-н-. ---------------------------- Јазиците се прилично слични. 0
Јa-i-zi-y--sye p--l-c--o----ch-i. Ј--------- s-- p-------- s------- Ј-z-t-i-y- s-e p-i-i-h-o s-i-h-i- --------------------------------- Јazitzitye sye prilichno slichni.
Ma saan teist hästi aru. Ј-с ----м -обро да г- ра-бе--м. Ј-- м---- д---- д- г- р-------- Ј-с м-ж-м д-б-о д- г- р-з-е-а-. ------------------------------- Јас можам добро да ги разберам. 0
Ј-- ---am -ob-o--- -ui -azby-r-m. Ј-- m---- d---- d- g-- r--------- Ј-s m-ʐ-m d-b-o d- g-i r-z-y-r-m- --------------------------------- Јas moʐam dobro da gui razbyeram.
Kuid rääkida ja kirjutada on raske. Н- -о-о-е-е-----пи----ње-о-- -еш--. Н- г--------- и п--------- е т----- Н- г-в-р-њ-т- и п-ш-в-њ-т- е т-ш-о- ----------------------------------- Но говорењето и пишувањето е тешко. 0
No--uov-rye--eto i -isho--a-y----y- t-e--k-. N- g------------ i p------------ y- t------- N- g-o-o-y-њ-e-o i p-s-o-v-њ-e-o y- t-e-h-o- -------------------------------------------- No guovoryeњyeto i pishoovaњyeto ye tyeshko.
Ma teen veel palju vigu. Ја---шт- ----ам м-о---г---ки. Ј-- у--- п----- м---- г------ Ј-с у-т- п-а-а- м-о-у г-е-к-. ----------------------------- Јас уште правам многу грешки. 0
Ј-----s-t----r---- mnog-o---u-yes-ki. Ј-- o------ p----- m------ g--------- Ј-s o-s-t-e p-a-a- m-o-u-o g-r-e-h-i- ------------------------------------- Јas ooshtye pravam mnoguoo guryeshki.
Palun parandage mind alati. В- м-ла- -------јт- м----к-г--. В- м---- п--------- м- с------- В- м-л-м п-п-а-а-т- м- с-к-г-ш- ------------------------------- Ве молам поправајте ме секогаш. 0
Vye -olam--oprav-јt-e -ye s-e----a-h. V-- m---- p---------- m-- s---------- V-e m-l-m p-p-a-a-t-e m-e s-e-o-u-s-. ------------------------------------- Vye molam popravaјtye mye syekoguash.
Teie hääldus on päris hea. В--и---и-г--ор---со---а---бар. В----- и------ е с----- д----- В-ш-о- и-г-в-р е с-с-м- д-б-р- ------------------------------ Вашиот изговор е сосема добар. 0
Vas-----i--u-v-r ye -o-yema dobar. V------ i------- y- s------ d----- V-s-i-t i-g-o-o- y- s-s-e-a d-b-r- ---------------------------------- Vashiot izguovor ye sosyema dobar.
Teil on väike aktsent. Имате ---- --л--кцент. И---- е--- м-- а------ И-а-е е-е- м-л а-ц-н-. ---------------------- Имате еден мал акцент. 0
Ima-ye ----en m-l-a----e-t. I----- y----- m-- a-------- I-a-y- y-d-e- m-l a-t-y-n-. --------------------------- Imatye yedyen mal aktzyent.
Teie päritolust saab aru. Ч---к----по--а-а -д-к--- -о-ѓ-те. Ч---- п--------- о- к--- д------- Ч-в-к п-е-о-н-в- о- к-д- д-а-а-е- --------------------------------- Човек препознава од каде доаѓате. 0
C--vyek -r-e-oz-ava od---dye -oaѓ--y-. C------ p---------- o- k---- d-------- C-o-y-k p-y-p-z-a-a o- k-d-e d-a-a-y-. -------------------------------------- Chovyek pryepoznava od kadye doaѓatye.
Mis on teie emakeel? К---е---шиот м--чи------к? К-- е в----- м----- ј----- К-ј е в-ш-о- м-ј-и- ј-з-к- -------------------------- Кој е вашиот мајчин јазик? 0
Koј ye----hiot-ma--hin ---i-? K-- y- v------ m------ ј----- K-ј y- v-s-i-t m-ј-h-n ј-z-k- ----------------------------- Koј ye vashiot maјchin јazik?
Käite te keelekursusel? Пос-т----е--и к--с за ја--ци? П--------- л- к--- з- ј------ П-с-т-в-т- л- к-р- з- ј-з-ц-? ----------------------------- Посетувате ли курс за јазици? 0
Pos-e--o-aty- li-koo-s za---z-t-i? P------------ l- k---- z- ј------- P-s-e-o-v-t-e l- k-o-s z- ј-z-t-i- ---------------------------------- Posyetoovatye li koors za јazitzi?
Millist õppematerjali te kasutate? Која-н--т--н- -етода--а-к-------е? К--- н------- м----- ј- к--------- К-ј- н-с-а-н- м-т-д- ј- к-р-с-и-е- ---------------------------------- Која наставна метода ја користите? 0
K-ј- -----vna my-------a kor-stity-? K--- n------- m------ ј- k---------- K-ј- n-s-a-n- m-e-o-a ј- k-r-s-i-y-? ------------------------------------ Koјa nastavna myetoda јa koristitye?
Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse. Во-мом-нт-в -- -нам-ка---с---ик-. В- м------- н- з--- к--- с- в---- В- м-м-н-о- н- з-а- к-к- с- в-к-. --------------------------------- Во моментов не знам како се вика. 0
Vo mo---nt-v n-e znam-k-k- -ye-v---. V- m-------- n-- z--- k--- s-- v---- V- m-m-e-t-v n-e z-a- k-k- s-e v-k-. ------------------------------------ Vo momyentov nye znam kako sye vika.
Mul ei tule see nimi meelde. Немо-ам--а-се -е-ам на -асл----. Н------ д- с- с---- н- н-------- Н-м-ж-м д- с- с-т-м н- н-с-о-о-. -------------------------------- Неможам да се сетам на насловот. 0
Nyemoʐ-m--- sye-sy---m--- --------. N------- d- s-- s----- n- n-------- N-e-o-a- d- s-e s-e-a- n- n-s-o-o-. ----------------------------------- Nyemoʐam da sye syetam na naslovot.
Ma unustasin selle. Г- з-б--а--в. Г- з--------- Г- з-б-р-в-в- ------------- Го заборавив. 0
G-o ---ora-iv. G-- z--------- G-o z-b-r-v-v- -------------- Guo zaboraviv.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Germaani keeled

Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!
Kas sa teadsid?
Katalaani keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis Kataloonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades katalaani keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest katalaani keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse. On oluline teada, et katalaani keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud katalaani keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. Katalaani keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse katalaani keelt juba aastakümneid. Õppige katalaani keelt, sellel keelel on tulevikku!