Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   hy Questions – Past tense 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [ութանասունվեց]

86 [ut’anasunvets’]

Questions – Past tense 2

[harts’yer ants’yalum 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Ո-ր -ողկա-ն -ի--կ-ել: Ո-- փ------ է-- կ---- Ո-ր փ-ղ-ա-ն է-ր կ-ե-: --------------------- Ո՞ր փողկապն էիր կրել: 0
VO՞- p’vogh---n-e-r-k--l V--- p--------- e-- k--- V-՞- p-v-g-k-p- e-r k-e- ------------------------ VO՞r p’voghkapn eir krel
Millise auto sa ostsid? Ո՞ր---ք---ն ես ----: Ո-- մ------ ե- գ---- Ո-ր մ-ք-ն-ն ե- գ-ե-: -------------------- Ո՞ր մեքենան ես գնել: 0
VO՞- mek----an--es gnel V--- m-------- y-- g--- V-՞- m-k-y-n-n y-s g-e- ----------------------- VO՞r mek’yenan yes gnel
Millise ajalehe sa tellisid? Ո՞ր թ-ր-- ե- բ---ն-րդ-գ-վ-լ: Ո-- թ---- ե- բ-------------- Ո-ր թ-ր-ն ե- բ-ժ-ն-ր-ա-ր-ե-: ---------------------------- Ո՞ր թերթն ես բաժանորդագրվել: 0
V----t’ye-t’----s -azhan---a--v-l V--- t------- y-- b-------------- V-՞- t-y-r-’- y-s b-z-a-o-d-g-v-l --------------------------------- VO՞r t’yert’n yes bazhanordagrvel
Keda te nägite? Ո--մ----տե-ել: Ո--- ե- տ----- Ո-՞- ե- տ-ս-լ- -------------- ՈՒ՞մ եք տեսել: 0
U՞m ---’ tes-l U-- y--- t---- U-m y-k- t-s-l -------------- U՞m yek’ tesel
Kellega te kohtusite? Ո--- -- հա---պել: Ո--- ե- հ-------- Ո-՞- ե- հ-ն-ի-ե-: ----------------- ՈՒ՞մ եք հանդիպել: 0
U՞m --k- h--d-pel U-- y--- h------- U-m y-k- h-n-i-e- ----------------- U՞m yek’ handipel
Kelle te ära tundsite? ՈՒ՞--եք-ճ-ն----: Ո--- ե- ճ------- Ո-՞- ե- ճ-ն-չ-լ- ---------------- ՈՒ՞մ եք ճանաչել: 0
U՞m----’ ----ac--y-l U-- y--- c---------- U-m y-k- c-a-a-h-y-l -------------------- U՞m yek’ chanach’yel
Millal te ärkasite? Ք----ի՞ն ---վեր-աց--: Ք------- ե- վ-------- Ք-ն-ս-՞- ե- վ-ր-ա-ե-: --------------------- Քանիսի՞ն եք վերկացել: 0
K--ni---- y--- -erk-ts---l K-------- y--- v---------- K-a-i-i-n y-k- v-r-a-s-y-l -------------------------- K’anisi՞n yek’ verkats’yel
Millal te alustasite? Ե-ր- ե- -կ---: Ե--- ե- ս----- Ե-ր- ե- ս-ս-լ- -------------- Ե՞րբ եք սկսել: 0
Y---b y-----ksel Y---- y--- s---- Y-՞-b y-k- s-s-l ---------------- Ye՞rb yek’ sksel
Millal te lõpetasite? Ե՞ր- -ք վեր-----լ: Ե--- ե- վ--------- Ե-ր- ե- վ-ր-ա-ր-լ- ------------------ Ե՞րբ եք վերջացրել: 0
Y-՞---y-----e-jat-’-el Y---- y--- v---------- Y-՞-b y-k- v-r-a-s-r-l ---------------------- Ye՞rb yek’ verjats’rel
Miks te ärkasite? Ի-չ----ե--արթնա-ե-: Ի----- ե- ա-------- Ի-չ-ւ- ե- ա-թ-ա-ե-: ------------------- Ինչու՞ եք արթնացել: 0
Inch-u՞ y-------’n-----el I------ y--- a----------- I-c-’-՞ y-k- a-t-n-t-’-e- ------------------------- Inch’u՞ yek’ art’nats’yel
Miks te õpetajaks hakkasite? Ին-----ե---ւսուց----ար-ել: Ի----- ե- ո------- դ------ Ի-չ-ւ- ե- ո-ս-ւ-ի- դ-ր-ե-: -------------------------- Ինչու՞ եք ուսուցիչ դարձել: 0
I-ch--- y-k’ u-u-s’--h---a--zel I------ y--- u--------- d------ I-c-’-՞ y-k- u-u-s-i-h- d-r-z-l ------------------------------- Inch’u՞ yek’ usuts’ich’ dardzel
Miks te takso võtsite? Ի-չու--ե--տաք----արձ--: Ի----- ե- տ---- վ------ Ի-չ-ւ- ե- տ-ք-ի վ-ր-ե-: ----------------------- Ինչու՞ եք տաքսի վարձել: 0
I-c-’---y-k- ta-’s- -ar--el I------ y--- t----- v------ I-c-’-՞ y-k- t-k-s- v-r-z-l --------------------------- Inch’u՞ yek’ tak’si vardzel
Kust te tulite? Որ-եղի-ց -- -կել: Ո------- ե- ե---- Ո-տ-ղ-՞- ե- ե-ե-: ----------------- Որտեղի՞ց եք եկել: 0
Vo-te-h--ts- yek- y--el V----------- y--- y---- V-r-e-h-՞-s- y-k- y-k-l ----------------------- Vorteghi՞ts’ yek’ yekel
Kuhu te läksite? ՈՒ-- ---գ--ցել: Ո--- ե- գ------ Ո-՞- ե- գ-ա-ե-: --------------- ՈՒ՞ր եք գնացել: 0
U՞- yek------s-y-l U-- y--- g-------- U-r y-k- g-a-s-y-l ------------------ U՞r yek’ gnats’yel
Kus te olite? Ո-տե՞ղ եք --ե-: Ո----- ե- ե---- Ո-տ-՞- ե- ե-ե-: --------------- Որտե՞ղ եք եղել: 0
V--te----yek---e-h-l V------- y--- y----- V-r-e-g- y-k- y-g-e- -------------------- Vorte՞gh yek’ yeghel
Keda sa aitasid? Ո-----ք-օ--ե-: Ո--- ե- օ----- Ո-՞- ե- օ-ն-լ- -------------- ՈՒ՞մ եք օգնել: 0
U՞m--------nel U-- y--- o---- U-m y-k- o-n-l -------------- U՞m yek’ ognel
Kellele sa kirjutasid? ՈՒ՞- եք-գր--: Ո--- ե- գ---- Ո-՞- ե- գ-ե-: ------------- ՈՒ՞մ եք գրել: 0
U՞m----- --el U-- y--- g--- U-m y-k- g-e- ------------- U՞m yek’ grel
Kellele sa vastasid? ՈՒ-- եք պատասխա-ե-: Ո--- ե- պ---------- Ո-՞- ե- պ-տ-ս-ա-ե-: ------------------- ՈՒ՞մ եք պատասխանել: 0
U՞m y--’ ---ask-an-l U-- y--- p---------- U-m y-k- p-t-s-h-n-l -------------------- U՞m yek’ pataskhanel

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...