Vestmik

et Small Talk 3   »   hy Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [քսաներկու]

22 [k’sanerku]

Small Talk 3

[p’vok’rik khosakts’ut’yun 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Դո-ք--խո--մ---: Դ--- ծ----- ե-- Դ-ւ- ծ-ո-՞- ե-: --------------- Դուք ծխու՞մ եք: 0
D-k’-ts----- ye-’ D--- t------ y--- D-k- t-k-u-m y-k- ----------------- Duk’ tskhu՞m yek’
Varem jah. Ա-ա-- -յ-: Ա---- ա--- Ա-ա-` ա-ո- ---------- Առաջ` այո: 0
A-r--`--yo A----- a-- A-r-j- a-o ---------- Arraj` ayo
Aga enam ma ei suitseta. Բ-յց հ--ա -ս ա-լևս--ե--ծխ-ւ-: Բ--- հ--- ե- ա---- չ-- ծ----- Բ-յ- հ-մ- ե- ա-լ-ս չ-մ ծ-ո-մ- ----------------------------- Բայց հիմա ես այլևս չեմ ծխում: 0
Bay-----ima y-- --levs-ch-ye- --k--m B----- h--- y-- a----- c----- t----- B-y-s- h-m- y-s a-l-v- c-’-e- t-k-u- ------------------------------------ Bayts’ hima yes aylevs ch’yem tskhum
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Դ--ք --մ-կլ----ք, ե-ե -ս-ծ-եմ: Դ--- դ-- կ------- ե-- ե- ծ---- Դ-ւ- դ-մ կ-ի-ե-ք- ե-ե ե- ծ-ե-: ------------------------------ Դուք դեմ կլինե՞ք, եթե ես ծխեմ: 0
D-----e---lin---’,-ye-’-e--es------m D--- d-- k-------- y----- y-- t----- D-k- d-m k-i-e-k-, y-t-y- y-s t-k-e- ------------------------------------ Duk’ dem kline՞k’, yet’ye yes tskhem
Ei, absoluutselt mitte. Ոչ-----ա-ձա-ա----ոչ: Ո-- բ----------- ո-- Ո-, բ-ց-ր-ա-ա-ե- ո-: -------------------- Ոչ, բացարձակապես ոչ: 0
Voc-’, -ats’-rdzakapes-voc-’ V----- b-------------- v---- V-c-’- b-t-’-r-z-k-p-s v-c-’ ---------------------------- Voch’, bats’ardzakapes voch’
See ei häiri mind. Դ---նձ չ--խա---րո--: Դ- ի-- չ- խ--------- Դ- ի-ձ չ- խ-ն-ա-ո-մ- -------------------- Դա ինձ չի խանգարում: 0
Da-indz-ch---k--ngar-m D- i--- c--- k-------- D- i-d- c-’- k-a-g-r-m ---------------------- Da indz ch’i khangarum
Joote te midagi? Կ--եի-- ի-- -- բ-ն: Կ------ ի-- ո- բ--- Կ-մ-ի-ք ի-չ ո- բ-ն- ------------------- Կխմեի՞ք ինչ որ բան: 0
K----i-k’ -n-h’ -or---n K-------- i---- v-- b-- K-h-e-՞-’ i-c-’ v-r b-n ----------------------- Kkhmei՞k’ inch’ vor ban
Üks konjak? Կ-նյա--: Կ------- Կ-ն-ա-կ- -------- Կոնյա՞կ: 0
Ko-y--k K------ K-n-a-k ------- Konya՞k
Ei, pigem üks õlu. Ոչ,---յ- -ա-----ր` --րով: Ո-- բ--- գ-------- ս----- Ո-, բ-յ- գ-ր-ջ-ւ-` ս-ր-վ- ------------------------- Ոչ, բայց գարեջուր` սիրով: 0
Voc-’,--a---- ga-eju---si-ov V----- b----- g------- s---- V-c-’- b-y-s- g-r-j-r- s-r-v ---------------------------- Voch’, bayts’ garejur` sirov
Reisite te palju? Դո-ք--աճ-՞խ-եք --մ-որ--ւմ: Դ--- հ----- ե- ճ---------- Դ-ւ- հ-ճ-՞- ե- ճ-մ-ո-դ-ւ-: -------------------------- Դուք հաճա՞խ եք ճամփորդում: 0
D-k’--ach-՞-h y----ch-mp’-ord-m D--- h------- y--- c----------- D-k- h-c-a-k- y-k- c-a-p-v-r-u- ------------------------------- Duk’ hacha՞kh yek’ champ’vordum
Jah, peamiselt on need tööreisid. Այ-- -ա-ց --ա-ք հի--ակ--ու---շխ-տանքայ---բնույթի --: Ա--- բ--- դ---- հ---------- ա----------- բ------ ե-- Ա-ո- բ-յ- դ-ա-ք հ-մ-ա-ա-ո-մ ա-խ-տ-ն-ա-ի- բ-ո-յ-ի ե-: ---------------------------------------------------- Այո, բայց դրանք հիմնականում աշխատանքային բնույթի են: 0
A--, bayts’ ----k--h-m-akanum-as-kh---nk-a-i- -n---’- y-n A--- b----- d----- h--------- a-------------- b------ y-- A-o- b-y-s- d-a-k- h-m-a-a-u- a-h-h-t-n-’-y-n b-u-t-i y-n --------------------------------------------------------- Ayo, bayts’ drank’ himnakanum ashkhatank’ayin bnuyt’i yen
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Բ--ց -իմ--մե----ձակուրդն-ենք-ա---ա--ու-: Բ--- հ--- մ-- ա--------- ե-- ա---------- Բ-յ- հ-մ- մ-ր ա-ձ-կ-ւ-դ- ե-ք ա-ց-ա-ն-ւ-: ---------------------------------------- Բայց հիմա մեր արձակուրդն ենք անցկացնում: 0
Ba---’ h--a-mer --dz-kurdn -e-k- -nt--k--s---m B----- h--- m-- a--------- y---- a------------ B-y-s- h-m- m-r a-d-a-u-d- y-n-’ a-t-’-a-s-n-m ---------------------------------------------- Bayts’ hima mer ardzakurdn yenk’ ants’kats’num
On alles kuumus! Ին--------: Ի-- շ--- է- Ի-չ շ-´- է- ----------- Ինչ շո´գ է: 0
Inch----o-g e I---- s---- e I-c-’ s-o-g e ------------- Inch’ sho´g e
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ա-ո,----օ- իսկ-պես---գ -: Ա--- ա---- ի------ շ-- է- Ա-ո- ա-ս-ր ի-կ-պ-ս շ-գ է- ------------------------- Այո, այսօր իսկապես շոգ է: 0
Ay-, -y--r i-ka-es-s--- e A--- a---- i------ s--- e A-o- a-s-r i-k-p-s s-o- e ------------------------- Ayo, aysor iskapes shog e
Lähme rõdule. Գնա----ատշ-ամբ: Գ---- պ-------- Գ-ա-ք պ-տ-գ-մ-: --------------- Գնանք պատշգամբ: 0
Gna-k- p--s-ga-b G----- p-------- G-a-k- p-t-h-a-b ---------------- Gnank’ patshgamb
Homme on siin pidu. Այստ-ղ-վա-ը խ--ու-ք -: Ա----- վ--- խ------ է- Ա-ս-ե- վ-ղ- խ-ջ-ւ-ք է- ---------------------- Այստեղ վաղը խնջույք է: 0
Ayst------gh- k--j-y---e A------ v---- k------- e A-s-e-h v-g-y k-n-u-k- e ------------------------ Aystegh vaghy khnjuyk’ e
Tulete te ka? Դու--է--կ--՞-: Դ--- է- կ----- Դ-ւ- է- կ-ա-ք- -------------- Դուք էլ կգա՞ք: 0
D-k’--l --a՞-’ D--- e- k----- D-k- e- k-a-k- -------------- Duk’ el kga՞k’
Jah, me oleme ka kutsutud. Այ---------ո--նպե- --ավիրվ---ենք: Ա--- մ--- ն------- հ-------- ե--- Ա-ո- մ-ն- ն-ւ-ն-ե- հ-ա-ի-վ-ծ ե-ք- --------------------------------- Այո, մենք նույնպես հրավիրված ենք: 0
A--,-m--k- n-ynpe- hr-v-rv--s-ye-k’ A--- m---- n------ h--------- y---- A-o- m-n-’ n-y-p-s h-a-i-v-t- y-n-’ ----------------------------------- Ayo, menk’ nuynpes hravirvats yenk’

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...