Vestmik

et Kokkusaamine   »   eo Rendevuo

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [dudek kvar]

Rendevuo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ĉu -i------a-i- -a---so-? Ĉ- v- m-------- l- b----- Ĉ- v- m-l-r-f-s l- b-s-n- ------------------------- Ĉu vi maltrafis la buson? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Mi-at--dis -in--u--h---n. M- a------ v-- d--------- M- a-e-d-s v-n d-o-h-r-n- ------------------------- Mi atendis vin duonhoron. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ĉu--i-ne--av----o--el-fonon k-----? Ĉ- v- n- h---- p----------- k-- v-- Ĉ- v- n- h-v-s p-ŝ-e-e-o-o- k-n v-? ----------------------------------- Ĉu vi ne havas poŝtelefonon kun vi? 0
Ole täpne järgmine kord! Veno-tf--- -stu--ku----! V--------- e--- a------- V-n-n-f-j- e-t- a-u-a-a- ------------------------ Venontfoje estu akurata! 0
Võta järgmine kord takso! Ven-nt-oj- p-en---ak----! V--------- p---- t------- V-n-n-f-j- p-e-u t-k-i-n- ------------------------- Venontfoje prenu taksion! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Ve-o--f--- -un-r-n--p---ombrelo-! V--------- k------- p------------ V-n-n-f-j- k-n-r-n- p-u-o-b-e-o-! --------------------------------- Venontfoje kunprenu pluvombrelon! 0
Homne päev on mul vaba. M----be-tempa--m-r-a-. M- l---------- m------ M- l-b-r-e-p-s m-r-a-. ---------------------- Mi libertempas morgaŭ. 0
Kas saame homme kokku? Ĉ- n- --n-on--ĝu -----ŭ? Ĉ- n- r--------- m------ Ĉ- n- r-n-o-t-ĝ- m-r-a-? ------------------------ Ĉu ni renkontiĝu morgaŭ? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Mi --d-ŭ--s,--or-aŭ --r-m- ---t-ŭgas. M- b-------- m----- p-- m- n- t------ M- b-d-ŭ-a-, m-r-a- p-r m- n- t-ŭ-a-. ------------------------------------- Mi bedaŭras, morgaŭ por mi ne taŭgas. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Ĉu-v- jam pla-i- -o- -------tiu-se--------? Ĉ- v- j-- p----- i-- p-- ĉ----- s---------- Ĉ- v- j-m p-a-i- i-n p-r ĉ---i- s-m-j-f-n-? ------------------------------------------- Ĉu vi jam planis ion por ĉi-tiu semajnfino? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? A-----vi -a- -ava- r--d-v-o-? A- ĉ- v- j-- h---- r--------- A- ĉ- v- j-m h-v-s r-n-e-u-n- ----------------------------- Aŭ ĉu vi jam havas rendevuon? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. M- --opo--- ----i------n-iĝu -i-t-un------n----n. M- p------- k- n- r--------- ĉ------ s----------- M- p-o-o-a- k- n- r-n-o-t-ĝ- ĉ---i-n s-m-j-f-n-n- ------------------------------------------------- Mi proponas ke ni renkontiĝu ĉi-tiun semajnfinon. 0
Kas lähme piknikule? Ĉ- n--p-kni-u? Ĉ- n- p------- Ĉ- n- p-k-i-u- -------------- Ĉu ni pikniku? 0
Kas sõidame randa? Ĉ- ni-i----- la pl-ĝo? Ĉ- n- i-- a- l- p----- Ĉ- n- i-u a- l- p-a-o- ---------------------- Ĉu ni iru al la plaĝo? 0
Kas sõidame mägedesse? Ĉu n- --- a--l--mon-a-o? Ĉ- n- i-- a- l- m------- Ĉ- n- i-u a- l- m-n-a-o- ------------------------ Ĉu ni iru al la montaro? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Mi-ve-----er-i-vi- ---ore-e. M- v---- s---- v-- l-------- M- v-n-s s-r-i v-n l-b-r-j-. ---------------------------- Mi venos serĉi vin laboreje. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Mi ---o- se-ĉi-v---h--m-. M- v---- s---- v-- h----- M- v-n-s s-r-i v-n h-j-e- ------------------------- Mi venos serĉi vin hejme. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. M- ven-s -erĉi-v-n-bu--a-te-e. M- v---- s---- v-- b---------- M- v-n-s s-r-i v-n b-s-a-t-j-. ------------------------------ Mi venos serĉi vin bushalteje. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.