Vestmik

et Kokkusaamine   »   af Afspraak

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [vier en twintig]

Afspraak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Het-jy-die---s v----s? H-- j- d-- b-- v------ H-t j- d-e b-s v-r-a-? ---------------------- Het jy die bus verpas? 0
Ma ootasin sind pool tundi. E- -et ’n---lf-ur (l-n-)-v-- --u-ge--g. E- h-- ’- h------ (----- v-- j-- g----- E- h-t ’- h-l-u-r (-a-k- v-r j-u g-w-g- --------------------------------------- Ek het ’n halfuur (lank) vir jou gewag. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? H-t-jy ni- -- sel--o---- -o--n-e? H-- j- n-- ’- s------ b- j-- n--- H-t j- n-e ’- s-l-o-n b- j-u n-e- --------------------------------- Het jy nie ’n selfoon by jou nie? 0
Ole täpne järgmine kord! Wee----l----- k----b-t--s! W--- v------- k--- b------ W-e- v-l-e-d- k-e- b-t-d-! -------------------------- Wees volgende keer betyds! 0
Võta järgmine kord takso! Ne-- vol-ende-k----’n-t---! N--- v------- k--- ’- t---- N-e- v-l-e-d- k-e- ’- t-x-! --------------------------- Neem volgende keer ’n taxi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Neem-v-lgende-ke-- ’n--amb-e-l -aa-! N--- v------- k--- ’- s------- s---- N-e- v-l-e-d- k-e- ’- s-m-r-e- s-a-! ------------------------------------ Neem volgende keer ’n sambreel saam! 0
Homne päev on mul vaba. Ek h----ô-----. E- h-- m--- a-- E- h-t m-r- a-. --------------- Ek het môre af. 0
Kas saame homme kokku? On--o-t-o-s--eka-r -ôre? O------ o-- m----- m---- O-t-o-t o-s m-k-a- m-r-? ------------------------ Ontmoet ons mekaar môre? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Ek is ja--er- -ôr---as -y ni-. E- i- j------ m--- p-- m- n--- E- i- j-m-e-, m-r- p-s m- n-e- ------------------------------ Ek is jammer, môre pas my nie. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Het-j--pl--ne-v-r--i--naw-e-? H-- j- p----- v-- d-- n------ H-t j- p-a-n- v-r d-e n-w-e-? ----------------------------- Het jy planne vir die naweek? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? O--h-- j--re-d--’n-----raak? O- h-- j- r---- ’- a-------- O- h-t j- r-e-s ’- a-s-r-a-? ---------------------------- Of het jy reeds ’n afspraak? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. E---t-l ---r-ons-ont-o-t me--a--d----a-e-k. E- s--- v--- o-- o------ m----- d-- n------ E- s-e- v-o- o-s o-t-o-t m-k-a- d-e n-w-e-. ------------------------------------------- Ek stel voor ons ontmoet mekaar die naweek. 0
Kas lähme piknikule? Sa----s -n--ie-n--k-h--? S-- o-- ’- p------- h--- S-l o-s ’- p-e-n-e- h-u- ------------------------ Sal ons ’n piekniek hou? 0
Kas sõidame randa? Sal --s--tr-nd---- ---n? S-- o-- s----- t-- g---- S-l o-s s-r-n- t-e g-a-? ------------------------ Sal ons strand toe gaan? 0
Kas sõidame mägedesse? S---ons ----ie-b--ge-t-e -aan? S-- o-- n- d-- b---- t-- g---- S-l o-s n- d-e b-r-e t-e g-a-? ------------------------------ Sal ons na die berge toe gaan? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. E----- ha-l-j---by --- -antoo-. E- k-- h--- j-- b- d-- k------- E- k-m h-a- j-u b- d-e k-n-o-r- ------------------------------- Ek kom haal jou by die kantoor. 0
Ma tulen sulle koju järgi. E----- --al-j-u -- di----i-. E- k-- h--- j-- b- d-- h---- E- k-m h-a- j-u b- d-e h-i-. ---------------------------- Ek kom haal jou by die huis. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Ek-ko- -a-l -o---y -i- --s-----. E- k-- h--- j-- b- d-- b-------- E- k-m h-a- j-u b- d-e b-s-a-t-. -------------------------------- Ek kom haal jou by die bushalte. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.