Vestmik

et Kokkusaamine   »   bg Уговорка

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [двайсет и четири]

24 [dvayset i chetiri]

Уговорка

[Ugovorka]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? А-т-б-са-ли и-пус-а? А------- л- и------- А-т-б-с- л- и-п-с-а- -------------------- Автобуса ли изпусна? 0
Av---usa l- iz-u-na? A------- l- i------- A-t-b-s- l- i-p-s-a- -------------------- Avtobusa li izpusna?
Ma ootasin sind pool tundi. А---е--а----п--о-ин --с. А- т- ч---- п------ ч--- А- т- ч-к-х п-л-в-н ч-с- ------------------------ Аз те чаках половин час. 0
A- -e -ha-a-- p-l---n--h-s. A- t- c------ p------ c---- A- t- c-a-a-h p-l-v-n c-a-. --------------------------- Az te chakakh polovin chas.
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Н-ма- -- -об-лен -ел--он--ъ- --бе-си? Н---- л- м------ т------ с-- с--- с-- Н-м-ш л- м-б-л-н т-л-ф-н с-с с-б- с-? ------------------------------------- Нямаш ли мобилен телефон със себе си? 0
N--m-sh l- -ob-l-n --le-o----- se-----? N------ l- m------ t------ s-- s--- s-- N-a-a-h l- m-b-l-n t-l-f-n s-s s-b- s-? --------------------------------------- Nyamash li mobilen telefon sys sebe si?
Ole täpne järgmine kord! С----а-и--п-т б--- -оч-н-/ точ--! С-------- п-- б--- т---- / т----- С-е-в-щ-я п-т б-д- т-ч-н / т-ч-а- --------------------------------- Следващия път бъди точен / точна! 0
Sledva-hc-i-- -y- byd--t-che--- -o-hna! S------------ p-- b--- t----- / t------ S-e-v-s-c-i-a p-t b-d- t-c-e- / t-c-n-! --------------------------------------- Sledvashchiya pyt bydi tochen / tochna!
Võta järgmine kord takso! С--дв------ът в---и-т-к-и! С-------- п-- в---- т----- С-е-в-щ-я п-т в-е-и т-к-и- -------------------------- Следващия път вземи такси! 0
S-ed-ash-hiya-p---v--mi---ks-! S------------ p-- v---- t----- S-e-v-s-c-i-a p-t v-e-i t-k-i- ------------------------------ Sledvashchiya pyt vzemi taksi!
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! С------и----т -зе---ча--р---с-с-бе--и! С-------- п-- в---- ч---- с-- с--- с-- С-е-в-щ-я п-т в-е-и ч-д-р с-с с-б- с-! -------------------------------------- Следващия път вземи чадър със себе си! 0
Sl-dv-shch----p-- v-------a--r --s------s-! S------------ p-- v---- c----- s-- s--- s-- S-e-v-s-c-i-a p-t v-e-i c-a-y- s-s s-b- s-! ------------------------------------------- Sledvashchiya pyt vzemi chadyr sys sebe si!
Homne päev on mul vaba. Ут-- --м -воб---н-/ с---одна. У--- с-- с------- / с-------- У-р- с-м с-о-о-е- / с-о-о-н-. ----------------------------- Утре съм свободен / свободна. 0
U----s-m-s--bode--/ --ob---a. U--- s-- s------- / s-------- U-r- s-m s-o-o-e- / s-o-o-n-. ----------------------------- Utre sym svoboden / svobodna.
Kas saame homme kokku? Д--с--ср-щнем у--е? Д- с- с------ у---- Д- с- с-е-н-м у-р-? ------------------- Да се срещнем утре? 0
Da -e -r--hc-nem -tr-? D- s- s--------- u---- D- s- s-e-h-h-e- u-r-? ---------------------- Da se sreshchnem utre?
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Съ-а--ва-----р- -е с----. С--------- у--- н- с----- С-ж-л-в-м- у-р- н- с-а-а- ------------------------- Съжалявам, утре не става. 0
S--h-l---a-, u-r- n- -ta--. S----------- u--- n- s----- S-z-a-y-v-m- u-r- n- s-a-a- --------------------------- Syzhalyavam, utre ne stava.
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Имаш--и -------едв-- за -р-я--- -е--ицат-? И--- л- н--- п------ з- к--- н- с--------- И-а- л- н-щ- п-е-в-д з- к-а- н- с-д-и-а-а- ------------------------------------------ Имаш ли нещо предвид за края на седмицата? 0
I-a-h-l--ne--c-- --e--id -a-k-aya -- -e--i-s-ta? I---- l- n------ p------ z- k---- n- s---------- I-a-h l- n-s-c-o p-e-v-d z- k-a-a n- s-d-i-s-t-? ------------------------------------------------ Imash li neshcho predvid za kraya na sedmitsata?
Või oled juba midagi kokku leppinud? Ил--ве-- им---у--во-ка? И-- в--- и--- у-------- И-и в-ч- и-а- у-о-о-к-? ----------------------- Или вече имаш уговорка? 0
I-i ve--e---a-- --ovork-? I-- v---- i---- u-------- I-i v-c-e i-a-h u-o-o-k-? ------------------------- Ili veche imash ugovorka?
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. П---лаг-м-д---------не- в -р-я--а -едми-ат-. П-------- д- с- с------ в к--- н- с--------- П-е-л-г-м д- с- с-е-н-м в к-а- н- с-д-и-а-а- -------------------------------------------- Предлагам да се срещнем в края на седмицата. 0
P-e----am-----e s-e-hc-ne--------a--- sedm----t-. P-------- d- s- s--------- v k---- n- s---------- P-e-l-g-m d- s- s-e-h-h-e- v k-a-a n- s-d-i-s-t-. ------------------------------------------------- Predlagam da se sreshchnem v kraya na sedmitsata.
Kas lähme piknikule? Да ---ра-и- -икник? Д- н------- п------ Д- н-п-а-и- п-к-и-? ------------------- Да направим пикник? 0
D--na---v---p-kn-k? D- n------- p------ D- n-p-a-i- p-k-i-? ------------------- Da napravim piknik?
Kas sõidame randa? Да-о-идем на плажа? Д- о----- н- п----- Д- о-и-е- н- п-а-а- ------------------- Да отидем на плажа? 0
Da-otid-m n- ---z--? D- o----- n- p------ D- o-i-e- n- p-a-h-? -------------------- Da otidem na plazha?
Kas sõidame mägedesse? Да о-ид-м---плани---а? Д- о----- в п--------- Д- о-и-е- в п-а-и-а-а- ---------------------- Да отидем в планината? 0
Da otid---v plani-a-a? D- o----- v p--------- D- o-i-e- v p-a-i-a-a- ---------------------- Da otidem v planinata?
Ma tulen sulle büroosse järgi. Ще-т--взема-от-офи-а. Щ- т- в---- о- о----- Щ- т- в-е-а о- о-и-а- --------------------- Ще те взема от офиса. 0
S-c---te vzema o- --isa. S---- t- v---- o- o----- S-c-e t- v-e-a o- o-i-a- ------------------------ Shche te vzema ot ofisa.
Ma tulen sulle koju järgi. Ще-т- вз------ к---. Щ- т- в---- о- к---- Щ- т- в-е-а о- к-щ-. -------------------- Ще те взема от къщи. 0
Shch- -e vze-a o---ys-chi. S---- t- v---- o- k------- S-c-e t- v-e-a o- k-s-c-i- -------------------------- Shche te vzema ot kyshchi.
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Щ- -е-в-ема--т-авто-у-н-----пирк-. Щ- т- в---- о- а---------- с------ Щ- т- в-е-а о- а-т-б-с-а-а с-и-к-. ---------------------------------- Ще те взема от автобусната спирка. 0
S--he--e vze-a-ot--vt-busnat- sp--k-. S---- t- v---- o- a---------- s------ S-c-e t- v-e-a o- a-t-b-s-a-a s-i-k-. ------------------------------------- Shche te vzema ot avtobusnata spirka.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.