Vestmik

et Kokkusaamine   »   be Дамоўленасць

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [дваццаць чатыры]

24 [dvatstsats’ chatyry]

Дамоўленасць

[Damoulenasts’]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ты ----ніў-- ---аўто-ус? Т- с-------- н- а------- Т- с-а-н-ў-я н- а-т-б-с- ------------------------ Ты спазніўся на аўтобус? 0
Ty -pa--іusy------ut-bus? T- s--------- n- a------- T- s-a-n-u-y- n- a-t-b-s- ------------------------- Ty spaznіusya na autobus?
Ma ootasin sind pool tundi. Я-ча--ў---чакала цяб- па-г----ны. Я ч---- / ч----- ц--- п---------- Я ч-к-ў / ч-к-л- ц-б- п-ў-а-з-н-. --------------------------------- Я чакаў / чакала цябе паўгадзіны. 0
Y------a--/ ------- ---abe--a----z-ny. Y- c----- / c------ t----- p---------- Y- c-a-a- / c-a-a-a t-y-b- p-u-a-z-n-. -------------------------------------- Ya chakau / chakala tsyabe paugadzіny.
Kas sul ei ole mobiili kaasas? У-ц--- -я-а-- -аб-й-мабільна-а -э-е-о--? У ц--- н--- з с---- м--------- т-------- У ц-б- н-м- з с-б-й м-б-л-н-г- т-л-ф-н-? ---------------------------------------- У цябе няма з сабой мабільнага тэлефона? 0
U--syab---ya-- - sa-------і-’-a-a t--e-o-a? U t----- n---- z s---- m--------- t-------- U t-y-b- n-a-a z s-b-y m-b-l-n-g- t-l-f-n-? ------------------------------------------- U tsyabe nyama z saboy mabіl’naga telefona?
Ole täpne järgmine kord! Ка-і-л-ск-- - -а-ту--- р-- н- -па--я---! К--- л----- у н------- р-- н- с--------- К-л- л-с-а- у н-с-у-н- р-з н- с-а-н-й-я- ---------------------------------------- Калі ласка, у наступны раз не спазняйся! 0
K-l- --ska,-- n-s-u--y r-- ne ---zny--sya! K--- l----- u n------- r-- n- s----------- K-l- l-s-a- u n-s-u-n- r-z n- s-a-n-a-s-a- ------------------------------------------ Kalі laska, u nastupny raz ne spaznyaysya!
Võta järgmine kord takso! На-т-п--м-ра-ам--дзь-на -----! Н-------- р---- е--- н- т----- Н-с-у-н-м р-з-м е-з- н- т-к-і- ------------------------------ Наступным разам едзь на таксі! 0
Na-t---y- r---m-ye--- n---ak--! N-------- r---- y---- n- t----- N-s-u-n-m r-z-m y-d-’ n- t-k-і- ------------------------------- Nastupnym razam yedz’ na taksі!
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Нас-у--ым-ра--- ваз-мі-п---с-н! Н-------- р---- в----- п------- Н-с-у-н-м р-з-м в-з-м- п-р-с-н- ------------------------------- Наступным разам вазьмі парасон! 0
N--tu-n----az----a--m--p--as--! N-------- r---- v----- p------- N-s-u-n-m r-z-m v-z-m- p-r-s-n- ------------------------------- Nastupnym razam vaz’mі parason!
Homne päev on mul vaba. З--тр- у-м----ня---пра--. З----- у м--- н--- п----- З-ў-р- у м-н- н-м- п-а-ы- ------------------------- Заўтра у мяне няма працы. 0
Za-t-- --m-ane n---a-pr-ts-. Z----- u m---- n---- p------ Z-u-r- u m-a-e n-a-a p-a-s-. ---------------------------- Zautra u myane nyama pratsy.
Kas saame homme kokku? Да-а- --с---немс--з-ўтр-. Д---- с---------- з------ Д-в-й с-с-р-н-м-я з-ў-р-. ------------------------- Давай сустрэнемся заўтра. 0
Davay-s-s---n-msy--z-u-ra. D---- s----------- z------ D-v-y s-s-r-n-m-y- z-u-r-. -------------------------- Davay sustrenemsya zautra.
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. На ---ь----заў-р- ---ма-у. Н- ж---- я з----- н- м---- Н- ж-л-, я з-ў-р- н- м-г-. -------------------------- На жаль, я заўтра не магу. 0
N- --a--,-y--z----a ---mag-. N- z----- y- z----- n- m---- N- z-a-’- y- z-u-r- n- m-g-. ---------------------------- Na zhal’, ya zautra ne magu.
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? У----е--ж-------п------- --------хадн-я? У ц--- ў-- ё--- п---- н- г---- в-------- У ц-б- ў-о ё-ц- п-а-ы н- г-т-я в-х-д-ы-? ---------------------------------------- У цябе ўжо ёсць планы на гэтыя выхадныя? 0
U -s-ab- --ho------’-pla-y -----ty---v-----ny--? U t----- u--- y----- p---- n- g----- v---------- U t-y-b- u-h- y-s-s- p-a-y n- g-t-y- v-k-a-n-y-? ------------------------------------------------ U tsyabe uzho yosts’ plany na getyya vykhadnyya?
Või oled juba midagi kokku leppinud? Ці ----жо з -ім---- --мо-----? Ц- т- ў-- з к------ д--------- Ц- т- ў-о з к-м-ь-і д-м-в-ў-я- ------------------------------ Ці ты ўжо з кімсьці дамовіўся? 0
T-- t- --h- z--іms-ts---a--v-us-a? T-- t- u--- z k------- d---------- T-і t- u-h- z k-m-’-s- d-m-v-u-y-? ---------------------------------- Tsі ty uzho z kіms’tsі damovіusya?
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Я пр-п---- --с-рэ-ц- на-вы---н--. Я п------- с-------- н- в-------- Я п-а-а-у- с-с-р-ц-а н- в-х-д-ы-. --------------------------------- Я прапаную сустрэцца на выхадных. 0
Y--pr--anu-u--u-tre-s-sa na v----d-y-h. Y- p-------- s---------- n- v---------- Y- p-a-a-u-u s-s-r-t-t-a n- v-k-a-n-k-. --------------------------------------- Ya prapanuyu sustretstsa na vykhadnykh.
Kas lähme piknikule? Д-в-й-з--дзі--п-кн--. Д---- з------ п------ Д-в-й з-а-з-м п-к-і-. --------------------- Давай зладзім пікнік. 0
D-va--z---z----іk-іk. D---- z------ p------ D-v-y z-a-z-m p-k-і-. --------------------- Davay zladzіm pіknіk.
Kas sõidame randa? Д-вай-па---е- на-п-я-! Д---- п------ н- п---- Д-в-й п-е-з-м н- п-я-! ---------------------- Давай паедзем на пляж! 0
Da----pa----- -a ------! D---- p------ n- p------ D-v-y p-e-z-m n- p-y-z-! ------------------------ Davay paedzem na plyazh!
Kas sõidame mägedesse? Да-ай-пае-----у-г---! Д---- п------ у г---- Д-в-й п-е-з-м у г-р-! --------------------- Давай паедзем у горы! 0
D-v-y paed--m - g-r-! D---- p------ u g---- D-v-y p-e-z-m u g-r-! --------------------- Davay paedzem u gory!
Ma tulen sulle büroosse järgi. Я ----- -- ця---- о---. Я з---- п- ц--- ў о---- Я з-е-у п- ц-б- ў о-і-. ----------------------- Я заеду па цябе ў офіс. 0
Y--z--du--a tsy--e-u ofіs. Y- z---- p- t----- u o---- Y- z-e-u p- t-y-b- u o-і-. -------------------------- Ya zaedu pa tsyabe u ofіs.
Ma tulen sulle koju järgi. Я--а----па -----дад-м-. Я з---- п- ц--- д------ Я з-е-у п- ц-б- д-д-м-. ----------------------- Я заеду па цябе дадому. 0
Y--za-du-----s-abe d-d---. Y- z---- p- t----- d------ Y- z-e-u p- t-y-b- d-d-m-. -------------------------- Ya zaedu pa tsyabe dadomu.
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Я-заб------б--- прып---у-аўт---са. Я з----- ц--- з п------- а-------- Я з-б-р- ц-б- з п-ы-ы-к- а-т-б-с-. ---------------------------------- Я забяру цябе з прыпынку аўтобуса. 0
Ya--a-ya-u -syab----p---ynku aut-b-s-. Y- z------ t----- z p------- a-------- Y- z-b-a-u t-y-b- z p-y-y-k- a-t-b-s-. -------------------------------------- Ya zabyaru tsyabe z prypynku autobusa.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.