Vestmik

et Kokkusaamine   »   sl Zmenek

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [štiriindvajset]

Zmenek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Al- s- z------(a) a------? Ali si zamudil(a) avtobus? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Po- u-- s-- t- č----(a). Pol ure sem te čakal(a). 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ni--- p-- s--- m-------- t-------? Nimaš pri sebi mobilnega telefona? 0
Ole täpne järgmine kord! Bo-- n--------- t---- / t----! Bodi naslednjič točen / točna! 0
Võta järgmine kord takso! Vz--- n--------- t----! Vzemi naslednjič taksi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Vz--- n--------- s s--- d-----! Vzemi naslednjič s sabo dežnik! 0
Homne päev on mul vaba. Ju--- i--- p-----. Jutri imam prosto. 0
Kas saame homme kokku? Al- s- d----- j----? Ali se dobiva jutri? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Ža- m- j-- a---- j---- n- m----. Žal mi je, ampak jutri ne morem. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Al- i--- z- t- v----- ž- k----- o--------? Ali imaš za ta vikend že kakšno obveznost? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Al- p- ž- i--- d--------- d--- z-----? Ali pa že imaš dogovorjen drug zmenek? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Pr-------- d- s- d----- (d-----) t- v-----. Predlagam, da se dobimo (dobiva) ta vikend. 0
Kas lähme piknikule? Bi i---- (i----) p-----? Bi imeli (imela) piknik? 0
Kas sõidame randa? Bi š-- (š--) n- p----? Bi šli (šla) na plažo? 0
Kas sõidame mägedesse? Bi š-- (š--) v h----? Bi šli (šla) v hribe? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Pr---- b-- p--- v p------. Prišel bom pote v pisarno. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Pr---- b-- p--- n- d--. Prišel bom pote na dom. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Pr---- b-- p--- n- a-------- p------. Prišel bom pote na avtobusno postajo. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.