Ч-к-о - Чек-ла--ам те--о---с--а.
Чекао / Чекала сам те пола сата.
Ч-к-о / Ч-к-л- с-м т- п-л- с-т-.
--------------------------------
Чекао / Чекала сам те пола сата. 0 Č--ao --Če-a---s----e-------a--.Čekao / Čekala sam te pola sata.Č-k-o / Č-k-l- s-m t- p-l- s-t-.--------------------------------Čekao / Čekala sam te pola sata.
Хо--м---и се--утра са--а-и?
Хоћемо ли се сутра састати?
Х-ћ-м- л- с- с-т-а с-с-а-и-
---------------------------
Хоћемо ли се сутра састати? 0 H--́--o-l--s- -utra-sastati?Hoc-emo li se sutra sastati?H-c-e-o l- s- s-t-a s-s-a-i-----------------------------Hoćemo li se sutra sastati?
Ж-- -и -е------а ---могу.
Жао ми је, сутра не могу.
Ж-о м- ј-, с-т-а н- м-г-.
-------------------------
Жао ми је, сутра не могу. 0 Žao -i j---s---a n---o-u.Žao mi je, sutra ne mogu.Ž-o m- j-, s-t-a n- m-g-.-------------------------Žao mi je, sutra ne mogu.
И--ш ли з- -ва----кенд в-ћ----то план-р-но?
Имаш ли за овај викенд већ нешто планирано?
И-а- л- з- о-а- в-к-н- в-ћ н-ш-о п-а-и-а-о-
-------------------------------------------
Имаш ли за овај викенд већ нешто планирано? 0 I--š -i--- o----v-ken- ve---n--t- p--n----o?Imaš li za ovaj vikend vec- nešto planirano?I-a- l- z- o-a- v-k-n- v-c- n-š-o p-a-i-a-o---------------------------------------------Imaš li za ovaj vikend već nešto planirano?
Предл-ж----а -е-н-ђ-мо за--и-е--.
Предлажем да се нађемо за викенд.
П-е-л-ж-м д- с- н-ђ-м- з- в-к-н-.
---------------------------------
Предлажем да се нађемо за викенд. 0 P-edlaže- da--- n------z----k-nd.Predlažem da se nađemo za vikend.P-e-l-ž-m d- s- n-đ-m- z- v-k-n-.---------------------------------Predlažem da se nađemo za vikend.
Х-ћем---и -а-п--н-к?
Хоћемо ли на пикник?
Х-ћ-м- л- н- п-к-и-?
--------------------
Хоћемо ли на пикник? 0 H----m--l- ----ikn--?Hoc-emo li na piknik?H-c-e-o l- n- p-k-i-?---------------------Hoćemo li na piknik?
Хо---о--и се-одве--и-до -лаж-?
Хоћемо ли се одвести до плаже?
Х-ћ-м- л- с- о-в-с-и д- п-а-е-
------------------------------
Хоћемо ли се одвести до плаже? 0 H--́--o ----e ----s-i do-p----?Hoc-emo li se odvesti do plaže?H-c-e-o l- s- o-v-s-i d- p-a-e--------------------------------Hoćemo li se odvesti do plaže?
Х---мо л----и - -ла-ин-?
Хоћемо ли ићи у планине?
Х-ћ-м- л- и-и у п-а-и-е-
------------------------
Хоћемо ли ићи у планине? 0 Ho---mo l- i-́--- ---n-n-?Hoc-emo li ic-i u planine?H-c-e-o l- i-́- u p-a-i-e---------------------------Hoćemo li ići u planine?
Д-ћи ћу--- --бе-у --н-ела-и-у.
Доћи ћу по тебе у канцеларију.
Д-ћ- ћ- п- т-б- у к-н-е-а-и-у-
------------------------------
Доћи ћу по тебе у канцеларију. 0 D--́- c---p--teb- -----------ju.Doc-i c-u po tebe u kancelariju.D-c-i c-u p- t-b- u k-n-e-a-i-u---------------------------------Doći ću po tebe u kancelariju.
Uue keele õppimine on alati vaevanõudev.
Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini.
Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks!
Esiteks, tuleb mõelda positiivselt.
Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest!
Teoorias pole oluline, millega te alustate.
Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab.
Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele.
Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem.
Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem.
Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu.
Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte.
Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos.
Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage.
Tehke paus või õppige midagi muud!
Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi.
Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles.
Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi.
Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest.
Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale.
Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist.
Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita!
Korrake kõike regulaarselt!
Siis jääb õpitu hästi meelde.
Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda!
Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel.
Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut.
Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest.
Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas.
Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi.
See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline.
Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes.
Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest.
Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru.
Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi.
Veel üks korea keele eripära on selle täpsus.
Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on.
Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks.
Korea kiri on tähtede kiri.
Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse.
Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad.
Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.