Vestmik

et Kokkusaamine   »   de Verabredung

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [vierundzwanzig]

Verabredung

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Hast -u -en Bu---er---st? H--- d- d-- B-- v-------- H-s- d- d-n B-s v-r-a-s-? ------------------------- Hast du den Bus verpasst? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Ich-h--- eine-hal-e ---n-e-a---di-h g--ar-et. I-- h--- e--- h---- S----- a-- d--- g-------- I-h h-b- e-n- h-l-e S-u-d- a-f d-c- g-w-r-e-. --------------------------------------------- Ich habe eine halbe Stunde auf dich gewartet. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ha------k-i- H--dy-b---dir? H--- d- k--- H---- b-- d--- H-s- d- k-i- H-n-y b-i d-r- --------------------------- Hast du kein Handy bei dir? 0
Ole täpne järgmine kord! S------ --ch--- --l---n-t-ich! S-- d-- n------ M-- p--------- S-i d-s n-c-s-e M-l p-n-t-i-h- ------------------------------ Sei das nächste Mal pünktlich! 0
Võta järgmine kord takso! Nimm -as n--hst- M-l ----Taxi! N--- d-- n------ M-- e-- T---- N-m- d-s n-c-s-e M-l e-n T-x-! ------------------------------ Nimm das nächste Mal ein Taxi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! N--m da--nä-h--e Mal ei-e--R-ge-schi-m --t! N--- d-- n------ M-- e---- R---------- m--- N-m- d-s n-c-s-e M-l e-n-n R-g-n-c-i-m m-t- ------------------------------------------- Nimm das nächste Mal einen Regenschirm mit! 0
Homne päev on mul vaba. Mo--en h--e --h----i. M----- h--- i-- f---- M-r-e- h-b- i-h f-e-. --------------------- Morgen habe ich frei. 0
Kas saame homme kokku? Wo-----w-r -n-----ge--tr-f--n? W----- w-- u-- m----- t------- W-l-e- w-r u-s m-r-e- t-e-f-n- ------------------------------ Wollen wir uns morgen treffen? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Tu- -i- ---d- -o--en-g--t--s -ei-mir---cht. T-- m-- L---- m----- g--- e- b-- m-- n----- T-t m-r L-i-, m-r-e- g-h- e- b-i m-r n-c-t- ------------------------------------------- Tut mir Leid, morgen geht es bei mir nicht. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Hast----d--s-- W--h-n--d- --h----twa---o-? H--- d- d----- W--------- s---- e---- v--- H-s- d- d-e-e- W-c-e-e-d- s-h-n e-w-s v-r- ------------------------------------------ Hast du dieses Wochenende schon etwas vor? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Od-- b-st--u -cho------b-ede-? O--- b--- d- s---- v---------- O-e- b-s- d- s-h-n v-r-b-e-e-? ------------------------------ Oder bist du schon verabredet? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. I-h s-hla---v----w-------f-- u-s am W----n---e. I-- s------ v--- w-- t------ u-- a- W---------- I-h s-h-a-e v-r- w-r t-e-f-n u-s a- W-c-e-e-d-. ----------------------------------------------- Ich schlage vor, wir treffen uns am Wochenende. 0
Kas lähme piknikule? Wo-l-- w---Pic----- ma-he-? W----- w-- P------- m------ W-l-e- w-r P-c-n-c- m-c-e-? --------------------------- Wollen wir Picknick machen? 0
Kas sõidame randa? W-l--n-w-r a- --n S-r----f--r-n? W----- w-- a- d-- S----- f------ W-l-e- w-r a- d-n S-r-n- f-h-e-? -------------------------------- Wollen wir an den Strand fahren? 0
Kas sõidame mägedesse? Woll----ir--n d-e Be--- --hren? W----- w-- i- d-- B---- f------ W-l-e- w-r i- d-e B-r-e f-h-e-? ------------------------------- Wollen wir in die Berge fahren? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Ich hol---ich-v---B-ro---. I-- h--- d--- v-- B--- a-- I-h h-l- d-c- v-m B-r- a-. -------------------------- Ich hole dich vom Büro ab. 0
Ma tulen sulle koju järgi. I-- hol- --ch-v-n zu Ha-s- a-. I-- h--- d--- v-- z- H---- a-- I-h h-l- d-c- v-n z- H-u-e a-. ------------------------------ Ich hole dich von zu Hause ab. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. I-h h-------- an d-- Bus--ltes-el-----. I-- h--- d--- a- d-- B------------- a-- I-h h-l- d-c- a- d-r B-s-a-t-s-e-l- a-. --------------------------------------- Ich hole dich an der Bushaltestelle ab. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.