Vestmik

et Kokkusaamine   »   it Appuntamento

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [ventiquattro]

Appuntamento

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Hai-pers--------b--? H-- p---- l--------- H-i p-r-o l-a-t-b-s- -------------------- Hai perso l’autobus? 0
Ma ootasin sind pool tundi. T- -o as-e---t- per--e----ra. T- h- a-------- p-- m-------- T- h- a-p-t-a-o p-r m-z-’-r-. ----------------------------- Ti ho aspettato per mezz’ora. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? No--ha- ----t--u- c--lulare? N-- h-- c-- t- u- c--------- N-n h-i c-n t- u- c-l-u-a-e- ---------------------------- Non hai con te un cellulare? 0
Ole täpne järgmine kord! L- -ross-ma vo--a -i- --n-u-le! L- p------- v---- s-- p-------- L- p-o-s-m- v-l-a s-i p-n-u-l-! ------------------------------- La prossima volta sii puntuale! 0
Võta järgmine kord takso! L---rossima -ol-------di -- t---! L- p------- v---- p----- u- t---- L- p-o-s-m- v-l-a p-e-d- u- t-x-! --------------------------------- La prossima volta prendi un taxi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! La -ros-im- v--ta p--nd---- -mbre-l-! L- p------- v---- p----- u- o-------- L- p-o-s-m- v-l-a p-e-d- u- o-b-e-l-! ------------------------------------- La prossima volta prendi un ombrello! 0
Homne päev on mul vaba. D--------n--l---r-. D----- s--- l------ D-m-n- s-n- l-b-r-. ------------------- Domani sono libero. 0
Kas saame homme kokku? Ci-ved--m--d-man-? C- v------ d------ C- v-d-a-o d-m-n-? ------------------ Ci vediamo domani? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. M--di-pi-ce---o---i n-n po-s-. M- d-------- d----- n-- p----- M- d-s-i-c-, d-m-n- n-n p-s-o- ------------------------------ Mi dispiace, domani non posso. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Ha- già -ro-ram-- p-r -uest---i-- --tt---n-? H-- g-- p-------- p-- q----- f--- s--------- H-i g-à p-o-r-m-i p-r q-e-t- f-n- s-t-i-a-a- -------------------------------------------- Hai già programmi per questo fine settimana? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? O---i -ià qual--e -m-----? O h-- g-- q------ i------- O h-i g-à q-a-c-e i-p-g-o- -------------------------- O hai già qualche impegno? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Io--rop---- ------e--- q-e-to ---e ---t-----. I- p------- d- v------ q----- f--- s--------- I- p-o-o-g- d- v-d-r-i q-e-t- f-n- s-t-i-a-a- --------------------------------------------- Io propongo di vederci questo fine settimana. 0
Kas lähme piknikule? Fac-ia-o ---p-cnic? F------- u- p------ F-c-i-m- u- p-c-i-? ------------------- Facciamo un picnic? 0
Kas sõidame randa? A-d-am- -n sp--g-ia? A------ i- s-------- A-d-a-o i- s-i-g-i-? -------------------- Andiamo in spiaggia? 0
Kas sõidame mägedesse? Andia-o-i- -o--a--a? A------ i- m-------- A-d-a-o i- m-n-a-n-? -------------------- Andiamo in montagna? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Ti---sso a---e----e i--u-f-c-o. T- p---- a p------- i- u------- T- p-s-o a p-e-d-r- i- u-f-c-o- ------------------------------- Ti passo a prendere in ufficio. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Ti -a-so-- p-e-de---------. T- p---- a p------- a c---- T- p-s-o a p-e-d-r- a c-s-. --------------------------- Ti passo a prendere a casa. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. T- -a--- --p---d--e-a-la f--mat--d----aut-b--. T- p---- a p------- a--- f------ d------------ T- p-s-o a p-e-d-r- a-l- f-r-a-a d-l-’-u-o-u-. ---------------------------------------------- Ti passo a prendere alla fermata dell’autobus. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.