Vestmik

et Kokkusaamine   »   da Aftale

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [fireogtyve]

Aftale

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ko- d- f-- s--- t-- b-----? Kom du for sent til bussen? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Je- h-- v----- p- d-- i e- h--- t---. Jeg har ventet på dig i en halv time. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ha- d- i--- m----------- m--? Har du ikke mobiltelefon med? 0
Ole täpne järgmine kord! Næ--- g--- s--- d- k---- t-- t----! Næste gang skal du komme til tiden! 0
Võta järgmine kord takso! Næ--- g--- s--- d- t--- e- t---! Næste gang skal du tage en taxa! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Næ--- g--- s--- d- t--- e- p------ m--! Næste gang skal du tage en paraply med! 0
Homne päev on mul vaba. I m----- h-- j-- f--. I morgen har jeg fri. 0
Kas saame homme kokku? Sk-- v- m---- i m-----? Skal vi mødes i morgen? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Je- k-- d------- i--- i m-----. Jeg kan desværre ikke i morgen. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Sk-- d- l--- n---- i d-- h-- w------? Skal du lave noget i den her weekend? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? El--- h-- d- a------- e- a-----? Eller har du allerede en aftale? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Je- f-------- a- v- m---- i w--------. Jeg foreslår, at vi mødes i weekenden. 0
Kas lähme piknikule? Sk-- v- t--- p- s------? Skal vi tage på skovtur? 0
Kas sõidame randa? Sk-- v- t--- t-- s-------? Skal vi tage til stranden? 0
Kas sõidame mägedesse? Sk-- v- t--- o- i b-------? Skal vi tage op i bjergene? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Je- h----- d-- p- k-------. Jeg henter dig på kontoret. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Je- h----- d-- d--------. Jeg henter dig derhjemme. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Je- h----- d-- v-- b--------------. Jeg henter dig ved busstoppestedet. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.