Vestmik

et Rongijaamas   »   sq Nё stacionin e trenit

33 [kolmkümmend kolm]

Rongijaamas

Rongijaamas

33 [tridhjetёetre]

Nё stacionin e trenit

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Millal sõidab järgmine rong Berliini? Ku- -ise--t-eni-tj---- --r -erl--? K-- n---- t---- t----- p-- B------ K-r n-s-t t-e-i t-e-ё- p-r B-r-i-? ---------------------------------- Kur niset treni tjetёr pёr Berlin? 0
Millal sõidab järgmine rong Pariisi? Ku---i-et-tr-n---j------ё- -aris? K-- n---- t---- t----- p-- P----- K-r n-s-t t-e-i t-e-ё- p-r P-r-s- --------------------------------- Kur niset treni tjetёr pёr Paris? 0
Millal sõidab järgmine rong Londonisse? Kur ni--- ---n--t-etё- pё--L-ndёr? K-- n---- t---- t----- p-- L------ K-r n-s-t t-e-i t-e-ё- p-r L-n-ё-? ---------------------------------- Kur niset treni tjetёr pёr Londёr? 0
Mis kell sõidab rong Varssavisse? N--ç’o-----s-t-tr-ni---r-Vars--v-? N- ç---- n---- t---- p-- V-------- N- ç-o-ё n-s-t t-e-i p-r V-r-h-v-? ---------------------------------- Nё ç’orё niset treni pёr Varshavё? 0
Mis kell sõidab rong Stockholmi? N--ç’--- -i--- t--n----- -t---o--? N- ç---- n---- t---- p-- S-------- N- ç-o-ё n-s-t t-e-i p-r S-o-h-l-? ---------------------------------- Nё ç’orё niset treni pёr Stokholm? 0
Mis kell sõidab rong Budapesti? Nё ç-or- -is-- t-e---p----- ---a-est? N- ç---- n---- t---- p-- n- B-------- N- ç-o-ё n-s-t t-e-i p-r n- B-d-p-s-? ------------------------------------- Nё ç’orё niset treni pёr nё Budapest? 0
Ma sooviksin piletit Madridi. D-a -j-----e---p-r-M---i-. D-- n-- b----- p-- M------ D-a n-ё b-l-t- p-r M-d-i-. -------------------------- Dua njё biletё pёr Madrid. 0
Ma sooviksin piletit Prahasse. D-a---ё b-letё-------agë. D-- n-- b----- p-- P----- D-a n-ё b-l-t- p-r P-a-ë- ------------------------- Dua njё biletё pёr Pragë. 0
Ma sooviksin piletit Berni. Dua-n-ё--il-tё-p-- --r--. D-- n-- b----- p-- B----- D-a n-ё b-l-t- p-r B-r-ë- ------------------------- Dua njё biletё pёr Bernë. 0
Millal jõuab rong Viini? Kur ar-i---r----nё V-e-? K-- a---- t---- n- V---- K-r a-r-n t-e-i n- V-e-? ------------------------ Kur arrin treni nё Vjen? 0
Millal jõuab rong Moskvasse? Kur --ri- t-e----ё-M-s-ё? K-- a---- t---- n- M----- K-r a-r-n t-e-i n- M-s-ё- ------------------------- Kur arrin treni nё Moskё? 0
Millal jõuab rong Amsterdami? K---a---n--r-n--nё Am-ter-am? K-- a---- t---- n- A--------- K-r a-r-n t-e-i n- A-s-e-d-m- ----------------------------- Kur arrin treni nё Amsterdam? 0
Kas ma pean ümber istuma? A----e- t- --ё-roj -r-n? A d---- t- n------ t---- A d-h-t t- n-ё-r-j t-e-? ------------------------ A duhet tё ndёrroj tren? 0
Milliselt platvormilt rong väljub? Nё--i-ё- -la--o-m- n--e----e-i? N- c---- p-------- n---- t----- N- c-l-n p-a-f-r-ё n-s-t t-e-i- ------------------------------- Nё cilёn platformё niset treni? 0
Kas rongis on magamisvagun? A k--va--n-gj-m-----t--n? A k- v---- g---- n- t---- A k- v-g-n g-u-i n- t-e-? ------------------------- A ka vagon gjumi nё tren? 0
Ma sooviksin üheotsapiletit Brüsselisse. D-- -------aj--e --- -------. D-- v---- v----- p-- B------- D-a v-t-m v-j-j- p-r B-u-s-l- ----------------------------- Dua vetёm vajtje pёr Bruksel. 0
Ma sooviks edasi-tagasi piletit Kopenhaagenisse. Dua-n-- bi---- -thi-i---- -ё------hag-n. D-- n-- b----- k----- p-- n- K---------- D-a n-ё b-l-t- k-h-m- p-r n- K-p-n-a-e-. ---------------------------------------- Dua njё biletё kthimi pёr nё Kopenhagen. 0
Mis maksab koht magamisvagunis? Sa ------n---- ven--n- va--nin-m- --t--tёr? S- k------ n-- v--- n- v------ m- s-------- S- k-s-t-n n-ё v-n- n- v-g-n-n m- s-t-e-ё-? ------------------------------------------- Sa kushton njё vend nё vagonin me shtretёr? 0

Keele muutumine

Me elame maailmas, mis muutub iga päev. Seepärast ei jää ka meie keele areng kunagi seisma. See areneb koos meiega ja on tänu sellele dünaamiline. Muutused võivad mõjutada kõiki keele osi. See tähendab, et muutused võivad mõjutada erinevaid aspekte. Fonoloogilised muutused mõjutavad keele kõla. Semantilised muutused muutuvad sõnade tähendused. Leksikaalsed muutused hõlmavad sõnavara. Grammatilised muutused muudavad grammatilisi struktuure. Keeleliste muutuste põhjused on erinevad. Sageli on olemas ka majanduslikud põhjuseid. Rääkijad või kirjutajad tahavad säästa aega ja vaeva. Sellisel juhul muudavad nad oma keelt lihtsamaks. Ka uuendused võivad viia keele muutusteni. See juhtub näiteks siis, kui leiutatakse mõni uus asi. Need asjad vajava nime, seega tekivad uued sõnad. Keele muutus ei ole tavaliselt planeeritud. See on loomulik protsess ja tihti toimub see automaatselt. Kuid rääkijad saavad muuta oma keelt ka täiesti teadlikult. Seda teevad nad siis, kui soovivad saavutada teatud mõju. Keele muutust soodustab ka võõrkeelte mõju. Seda on eriti hästi märgata nüüdsel globaliseerumise ajal. Inglise keel mõjutab teisi keeli rohkem kui ükski muu keel. Peaaegu igas keeles võib leida ingliskeelseid sõnu. Neid nimetatakse anglitsismideks. Keele muutuseid on kritiseeritud ja kardetud juba antiikajast saati. Samas on keele muutused ka positiivsed. Sest see tõestab: meie keel on elus - nagu meiegi!
Kas sa teadsid?
Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka...