Vestmik

et Asjaajamised   »   sq Bёj pazarin

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [pesёdhjetёenjё]

Bёj pazarin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. D-- ---shko- nё b-b-i-tek-. D-- t- s---- n- b---------- D-a t- s-k-j n- b-b-i-t-k-. --------------------------- Dua tё shkoj nё bibliotekё. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Dua--- -h-oj-nё l---a-i. D-- t- s---- n- l------- D-a t- s-k-j n- l-b-a-i- ------------------------ Dua tё shkoj nё librari. 0
Ma tahaksin kioski. D-- ----hk-j-te -i-s-a. D-- t- s---- t- k------ D-a t- s-k-j t- k-o-k-. ----------------------- Dua tё shkoj te kioska. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Du---ё --r- --a n-ё -i-ёr. D-- t- m--- h-- n-- l----- D-a t- m-r- h-a n-ё l-b-r- -------------------------- Dua tё marr hua njё libёr. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Dua-tё---ej n-ё -ib--. D-- t- b--- n-- l----- D-a t- b-e- n-ё l-b-r- ---------------------- Dua tё blej njё libёr. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. D-a -- bl-j---ё-g-zetё. D-- t- b--- n-- g------ D-a t- b-e- n-ё g-z-t-. ----------------------- Dua tё blej njё gazetё. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. D-a -- --k-j n- -i---o-ekё -ё -ar- --- ---ёr. D-- t- s---- n- b--------- t- m--- n-- l----- D-a t- s-k-j n- b-b-i-t-k- t- m-r- n-ё l-b-r- --------------------------------------------- Dua tё shkoj nё bibliotekё tё marr njё libёr. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Du- t---h--j-nё--ib--ri-t- bl---nj---ibёr. D-- t- s---- n- l------ t- b--- n-- l----- D-a t- s-k-j n- l-b-a-i t- b-e- n-ё l-b-r- ------------------------------------------ Dua tё shkoj nё librari tё blej njё libёr. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. D-a--ё -hk-j-te -ios-a pёr--- ble-- -j--g---t-. D-- t- s---- t- k----- p-- t- b---- n-- g------ D-a t- s-k-j t- k-o-k- p-r t- b-e-ё n-ё g-z-t-. ----------------------------------------------- Dua tё shkoj te kioska pёr tё blerё njё gazetё. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Du- -- -hko---e o--li-ti. D-- t- s---- t- o-------- D-a t- s-k-j t- o-u-i-t-. ------------------------- Dua tё shkoj te okulisti. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Dua -ё-s------ё-s-p-r---ket. D-- t- s---- n- s----------- D-a t- s-k-j n- s-p-r-a-k-t- ---------------------------- Dua tё shkoj nё supermarket. 0
Ma tahaksin pagariärisse. D-a t---h-oj te---rr------k--. D-- t- s---- t- f---- e b----- D-a t- s-k-j t- f-r-a e b-k-s- ------------------------------ Dua tё shkoj te furra e bukёs. 0
Ma tahaksin prille osta. Du- t- bl---s---. D-- t- b--- s---- D-a t- b-e- s-z-. ----------------- Dua tё blej syze. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. D-- -ё-b--j -ru-a-dh--p-r---. D-- t- b--- f---- d-- p------ D-a t- b-e- f-u-a d-e p-r-m-. ----------------------------- Dua tё blej fruta dhe perime. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Dua t----e---i---- --e-b-k-. D-- t- b--- s----- d-- b---- D-a t- b-e- s-m-t- d-e b-k-. ---------------------------- Dua tё blej simite dhe bukё. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. D-a--ё -hkoj-te okulisti-----tё ble-ё-sy--. D-- t- s---- t- o------- p-- t- b---- s---- D-a t- s-k-j t- o-u-i-t- p-r t- b-e-ё s-z-. ------------------------------------------- Dua tё shkoj te okulisti pёr tё blerё syze. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Du- t---hkoj-n- s---r--rket---r-----lerё frut- --- p-ri--. D-- t- s---- n- s---------- p-- t- b---- f---- d-- p------ D-a t- s-k-j n- s-p-r-a-k-t p-r t- b-e-ё f-u-a d-e p-r-m-. ---------------------------------------------------------- Dua tё shkoj nё supermarket pёr tё blerё fruta dhe perime. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Dua--- s-k-j ---f-rra e buk-s---- tё-bl-r- --mite-dh--bu-ё. D-- t- s---- t- f---- e b---- p-- t- b---- s----- d-- b---- D-a t- s-k-j t- f-r-a e b-k-s p-r t- b-e-ё s-m-t- d-e b-k-. ----------------------------------------------------------- Dua tё shkoj te furra e bukёs pёr tё blerё simite dhe bukё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!