Vestmik

et Sisseostud   »   sq Bёj pazar

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pesёdhjetёekatёr]

Bёj pazar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. D----- b--j-n-ё-dhu-a-ё. D-- t- b--- n-- d------- D-a t- b-e- n-ё d-u-a-ё- ------------------------ Dua tё blej njё dhuratё. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Por jo sh----tё--ht-enj-ё. P-- j- s---- t- s--------- P-r j- s-u-ё t- s-t-e-j-ё- -------------------------- Por jo shumё tё shtrenjtё. 0
Võib-olla käekott? N-osh-- n-ё ----ё-d-r-? N------ n-- ç---- d---- N-o-h-a n-ё ç-n-ё d-r-? ----------------------- Ndoshta njё çantё dore? 0
Millist värvi te soovite? Çf--ё n---re -ё-h-r---? Ç---- n----- d--------- Ç-a-ё n-j-r- d-s-i-o-i- ----------------------- Çfarё ngjyre dёshironi? 0
Musta, pruuni või valget? Tё--ez-- --fe apo tё b----ё? T- z---- k--- a-- t- b------ T- z-z-, k-f- a-o t- b-r-h-? ---------------------------- Tё zezё, kafe apo tё bardhё? 0
Suurt või väikest? Tё ma--e ap--t- -o---? T- m---- a-- t- v----- T- m-d-e a-o t- v-g-l- ---------------------- Tё madhe apo tё vogёl? 0
Tohin ma seda korra vaadata? A--u-d-t----i-o- --tё? A m--- t- s----- k---- A m-n- t- s-i-o- k-t-? ---------------------- A mund ta shikoj kёtё? 0
Kas see on nahast? A-----ё -ёk-r- ? A ё---- l----- ? A ё-h-ё l-k-r- ? ---------------- A ёshtё lёkurё ? 0
Või on ta kunstmaterjalist? A-- -s--ё sin--t---? A-- ё---- s--------- A-o ё-h-ё s-n-e-i-e- -------------------- Apo ёshtё sintetike? 0
Nahast loomulikult. L-k-r------ri-ht. L----- n--------- L-k-r- n-t-r-s-t- ----------------- Lёkurë natyrisht. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Kjo ёs-t---jё-c--ёs---oxha e-mirё. K-- ё---- n-- c----- g---- e m---- K-o ё-h-ё n-ё c-l-s- g-x-a e m-r-. ---------------------------------- Kjo ёshtё njё cilёsi goxha e mirё. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ç---a --htё--- -ё v--te----e-l-v--di. Ç---- ё---- m- t- v------ m- l------- Ç-n-a ё-h-ё m- t- v-r-e-ё m- l-v-r-i- ------------------------------------- Çanta ёshtё me tё vёrtetё me leverdi. 0
See meeldib mulle. M--pё-q--. M- p------ M- p-l-e-. ---------- Mё pёlqen. 0
Ma võtan selle. Po-e -a-r. P- e m---- P- e m-r-. ---------- Po e marr. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? A-m----ta -d-r---? A m--- t- n------- A m-n- t- n-ё-r-j- ------------------ A mund ta ndёrroj? 0
Loomulikult. Sigu--s-t. S--------- S-g-r-s-t- ---------- Sigurisht. 0
Me pakime ta kingina ära. Po u--pa-eto--- -- -h----ё. P- u- p-------- s- d------- P- u- p-k-t-j-ё s- d-u-a-ё- --------------------------- Po ua paketojmё si dhuratё. 0
Kassa on sealpool. Atj---s-t--a-ka. A--- ё---- a---- A-j- ё-h-ё a-k-. ---------------- Atje ёshtё arka. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...