Vestmik

et midagi pidama   »   sq duhet

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [shtatёdhjetёedy]

duhet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
pidama d---t d---- d-h-t ----- duhet 0
Ma pean kirja ära saatma. Du----tё--ёrgo--let-ё-. D---- t- d----- l------ D-h-t t- d-r-o- l-t-ё-. ----------------------- Duhet tё dёrgoj letrёn. 0
Ma pean hotellile maksma. Du----t- p---a- --tel-n. D---- t- p----- h------- D-h-t t- p-g-a- h-t-l-n- ------------------------ Duhet tё paguaj hotelin. 0
Sa pead varakult tõusma. Ti -uh---t- ng--h-s- h---t. T- d---- t- n------- h----- T- d-h-t t- n-r-h-s- h-r-t- --------------------------- Ti duhet tё ngrihesh herёt. 0
Sa pead palju töötama. T- d-he- tё --n--h shu-ё. T- d---- t- p----- s----- T- d-h-t t- p-n-s- s-u-ё- ------------------------- Ti duhet tё punosh shumё. 0
Sa pead täpne olema. Ti duhet t- ---- i---r---t-. T- d---- t- j--- i p-------- T- d-h-t t- j-s- i p-r-i-t-. ---------------------------- Ti duhet tё jesh i pёrpiktё. 0
Ta peab tankima. A--duh-t -ё f-r-izohet--- --rburan-. A- d---- t- f--------- m- k--------- A- d-h-t t- f-r-i-o-e- m- k-r-u-a-t- ------------------------------------ Ai duhet tё furnizohet me karburant. 0
Ta peab autot parandama. A- --h-t tё rr-g-----ё----inёn. A- d---- t- r--------- m------- A- d-h-t t- r-e-u-l-j- m-k-n-n- ------------------------------- Ai duhet tё rregullojё makinёn. 0
Ta peab autot pesema. A---uh---t- ---ё -a--n-n. A- d---- t- l--- m------- A- d-h-t t- l-j- m-k-n-n- ------------------------- Ai duhet tё lajё makinёn. 0
Ta peab sisseoste tegema. Aj- d-h-t t----j--p----. A-- d---- t- b--- p----- A-o d-h-t t- b-j- p-z-r- ------------------------ Ajo duhet tё bёjё pazar. 0
Ta peab korterit puhastama. Ajo----et -ё-p-s--o---sh--p--ё. A-- d---- t- p------- s-------- A-o d-h-t t- p-s-r-j- s-t-p-n-. ------------------------------- Ajo duhet tё pastrojё shtёpinё. 0
Ta peab pesu ära pesema. A-- d-he--t-----ё--r---t. A-- d---- t- l--- r------ A-o d-h-t t- l-j- r-o-a-. ------------------------- Ajo duhet tё lajё rrobat. 0
Me peame kohe kooli minema. Ne--uhet -ё s-k-j-ё--e-jё-er---- ---o-l-. N- d---- t- s------ m-------- n- s------- N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё n- s-k-l-ё- ----------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё nё shkollё. 0
Me peame kohe tööle minema. Ne--u--t t- --k--m- me-j--e-ё -- ---ё. N- d---- t- s------ m-------- n- p---- N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё n- p-n-. -------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё nё punё. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. N- --h----- shk-j-ё--e--ё---ё-t- m---u. N- d---- t- s------ m-------- t- m----- N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё t- m-e-u- --------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё te mjeku. 0
Te peate bussi ootama. J- duh-t----p-isn--a-t---s--. J- d---- t- p----- a--------- J- d-h-t t- p-i-n- a-t-b-s-n- ----------------------------- Ju duhet tё prisni autobusin. 0
Te peate rongi ootama. J- duhet----p-is-i-tre--n. J- d---- t- p----- t------ J- d-h-t t- p-i-n- t-e-i-. -------------------------- Ju duhet tё prisni trenin. 0
Te peate taksot ootama. J--du-e-----p-is---tak-in-. J- d---- t- p----- t------- J- d-h-t t- p-i-n- t-k-i-ё- --------------------------- Ju duhet tё prisni taksinё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...